reede, 27. november 2015

Leiburi Leivategu 2015 leidis finaali!

Kauaoodatud üritus toimus 24.11, ehk teisipäeval. Võistlesid 10 finalisti, mina nende hulgas. Kuid retsepti saatjaid olevat olnud lausa 300 ringis. Salajased allikad teadsid rääkida, et mina olevat lõppfinaalis saanud üsna tubli tulemuse. :)

Retsepti leiab siit: http://sokolaadimaa.blogspot.com.ee/2016/01/peenleib.html, aga altpoolt veidi üldisemalt juttu toimunud üritusest.








Selle aasta võitjaks sai aga Allan Toodo, kes kasutas oma leivas väga erilist maitseainet - pomerantsi. Allanit võib näha alljärgnevalt pildilt.


Zürii hulgas olid loomulikult Leiburi enda tootearenduse meeskond, aga ka tublisid tegijaid väljastpoolt, muuhulgas Ragne Värk (www.kokkama.ee autor). Kaasaelajad olid samuti mitmed toidumaailmas tuntud näod ja blogijad.



Piltidelt on näha minu ettevalmistavad lõikamised ja siis juba hindamiseks välja pandud leib. Kuigi esikoha vääriline oli seekord tubli Allan, siis olen äärmiselt rahul sellest üritusest osavõtuga, sest sain niivõrd palju positiivset tagasisidet inimestelt, kelle arvamus mulle vägagi korda läheb. :) 

Võistlus viidi läbi selliselt, et ka konkurendid ise said üksteise töid hinnata. Valik oli tõesti mitmekülgne. Leidus nii traditsioonilisi maitseid kui ka uuenduslikke. Mina kvalifitseeriksin enda retsepti pigem nende "teistsuguste" hulka. Tahtsingi luua mingit täitsa uutmoodi maitseelamust ja tundub, et ka õnnestus. :)



Ühe kaasvõistlejaga vahetasime lausa hiljem koju minnes omavahel leivapätse, sest meile nii väga meeldis üksteise looming. :) See oli nimelt Maris Saar, kes tuli võistlusele koguni kahe erineva retseptiga. Siit on näha tema leib ja ka minu suur lemmik:


Samuti meeldis mulle väga Annika Pärnaste peenleib, kes oli läinud samuti magusate lisandite teed nagu ma isegi.


Ning leibade ja finalistide grupipildid!





Fotod: Kristi Kamenik


Peenleiva valmistamine erineb nii mõnegi nüansi poolest rukkileiva küpsetamisest. Tegevuse etappe on rohkem ning suurim erinevus on peenleiva puhul rukkipüüli (peenima rukkijahu) kasutamine ja sellest keedu valmistamine. Keet on põhimõtteliselt 100-kraadise veega rukkipüüli segamine ning selle siis loomulikul teel suhkrustuma jätmine mitmeks tunniks. See tegevus kooskõlas hilisema juuretisega kääritamisega annabki peenleivale temale omase magushapu maitse. Soovisin, et minu peenleib oleks mõnus suussulava sooja ja magusa alatooniga maitsega ning veidi jõulupärane. Sellest sündiski järgmine retsept.

NB! Seda mõnusat toodet saab minult nüüd ka tellida! Lisainfo siit: http://sokolaadimaa.blogspot.com.ee/p/minu-tegemised.html










Kommentaare ei ole: