pühapäev, 30. oktoober 2016

Riisivahvlid kookosvahukoorega - vegan, gluteenivaba, suhkruvaba, mahe!


Olen riisileibu enda jaoks alati kuivadeks käkkideks pidanud. Nüüd aga avastasin sellised, mis minu arvamuse kaugelt kummutasid. Krõbedad ja maitsekad, lisaks veel mahetoorainest. Tootja tegelikult nimetabki neid hoopis riisivahvliteks. Tekkis soov nendele kohe miskit hõrku, aga tervislikku vahele panna. Selleks sobib ideaalselt vegan-vahukoor. Mis on tehtud ei millestki muust, kui vahustatud kookospiimast või -koorest. 

Kookospiima purk tuleb vaid üle öö külmas hoida, siis avada ning lusikaga pealt tahke koor ära kraapida (alla jäänud vedelikku saab hiljem teistes toitudes kasutada). Vahustada koort nagu tavalist vahukoort, lisada vahustamisel maitseks kas vaniljet, mett või steviat. Ka kakaopulbrit võib lisada, et tekiks šoko-maitseline kookoskreem. Hästi sobib maitsekooslusega ka banaan. Mina kasutasin neid kõiki (välja arvatud magustajaid, sest kookospiimal on loomulikult magus maitse) ja toppisin melissilehti ka veel kaunistuseks juurde. :) Mahedaid loomulikult. 


Lisa valmis kreemi riisivahvlite või mis iganes krõbeleibade või küpsiste vahekreemiks või pane lihtsalt peale, teist vahvlit katteks asetamata. Või söö lusikaga kausist. :)

Riisivahvlid kookos-vahukoorega


6 riisileivakest või -vahvlit
400 g purk kookoskoort või -piima
vaniljet, steviat või mett maitse järgi
1 viilutatud banaan
soovi korral 1 tl naturaalset kakaopulbrit

Vahusta kookospiim või -koor maitseainetaga või kakaoga selliselt nagu postituse alguses kirjeldatud ning kata sellega 3 leivakest. Pane soovi korral peale õhukesed banaaniviilud. Kata teise vahvliga. Söö kindlasti kohe, et leivake läbi ei imbuks! Kuigi minul ühega nii juhtus, mis seisma jäi ja olgem ausad, ta oli ikka sellisel pehmel kujul ka väga hea. :)







kolmapäev, 5. oktoober 2016

Palju õnne kallis Šokolaadimaa! :)


Šokolaadimaal ja Kohvitaeval on täna 1. sünnipäev. :) Palju õnne kallis virtuaalne lapsuke - ma arvan, et oled edukalt beebieast välja tulnud ja valmis väikelapse kingadesse astuma. Selle aja jooksul olen ma korduvalt pead murdnud, et millises suunas ma ikka peaksin liikuma ning kas see on õige tee, mille olen valinud ning et kas minu postitused ikka on päris minu nägu... Raske öelda, sest mõjutusi tuleb pidevalt igast kandist ja nii mõnigi neist on vaid hetkeline tuulepuhang. Kindlasti on asju, mida ma oma blogi puhul muuta tahaksin ning ka tagantjärgi teisiti oleksin teinud. Mitte ülesehituse vaid just postituste sisu ja retseptide olemuse osas. Aga sama asi toimub ju kogu eluga. Ikka ja jälle analüüsid ning mõtled, et äkki saaks midagi paremini... Mina vähemalt olen selline iseenda lõputu ahistaja. :) Nii või teisiti - tagantjärgi ma postitusi ega miskit muud muutma ei hakka, ka koledaid pilte mitte. :D Kunagi on ikka väga ehe vaadata seda kõike. Olen ka teiste kõvemate toidublogijate kõige-kõige esimesi postitusi lugenud ning need on samamoodi armsad-nunnud-lihtsameelsed. Just tore, et keegi pole midagi ära kustutanud. Nende omad aga on alustatud juba 2007-2010 jne aegadel. :)


Seega - algab uus aasta blogis, 5 päeva tagasi algas uus elu uues minu kodus ning paar kuud tagasi algas uus ajastu kogu minu professionaalses maailmas, kui tegin kannapöörde varasemast tööst ning pühendusin Helena's Bakery'le. Kindel on see, et toidumaailm on õnneks end nüüd piisavalt kõvasti minu külge haakinud ja loodan väga, et lahti sellest enam mitte miski ei raputa.

Head uut aastat Šokolaadimaa! :)




teisipäev, 4. oktoober 2016

Tofu supp tumerohelise lehtkapsaga "green kale"



Šokolaadimaa ja Kohvitaevas ning minu pere ja Helena's Bakery - ühesõnaga kogu kupatus, mille koondnimetuseks on "minu elu" :) on tänaseks kolinud suure sammu võrra lähemale oma unistustele. Kolisime Meriväljale (ammune soov ja plaan täitus) kaunisse aedlinna vahetult Bianca-Chiara elu esimese lasteaia kõrvale, kus ta hakkas käima käesolevast sügisest. 

Enne minekut vanas kodus veel lausa kastide otsas tegin aga pidulikult selle kodu viimase blogiroa. Selleks sai marineeritud tofuga köögiviljasupp, mis lausa vohas mahedast tumerohelisest lehtkapsast (suurepärane taimse raua allikas). Katsetatud Loodusväe uue toote tofu kohta võin aga tõsimeeli väita, et see oli tõesti parim mida saanud olen - ilma eesmärgita teha reklaami või tootjale meelehead. No see oli hea. Pole olnudki eriline tofu-tarbija varem. Marinaad oli tofu teinud pehmeks, mahlaseks ja soolakaks - pärast sõin seda lihtsalt viiludena rukkileiva peal ka veel.

Köögiviljasupp tofu ja lehtkapsaga


ca 2 l (olenevalt kui paksu suppi soovid)


3 kartulit
2 väiksemat porgandit
suur puhmas (kuni 1/2 pead) tumerohelist lehtkapsast (mina tellin mahedat Pihlaka Talukaubast)
200 g marineeritud tofut või tavalist tofut
1 küüslauguküüs
1 sibul
1 mahepuljongi kuubik (köögivilja)
Meresoola või Himaalaja soola
musta pipart
soovi korral vahemere ürdisegu
1 suur lihatomat

Aja 1,5 liitrit vett kannuga keema (mina teen suppi alati niipidi), vala potti, kuumuta uuesti keema, lisa puljongikuubik ja järjest kõik tükeldatud köögiviljad. Ma ei näe üldiselt põhjust porgandeid palju varem lisada, kuna need keevad kauem. Võib teha õhukesed porgandiviilud lihtsalt ja nõks pontsumad kartulitükid. Need ajad, kui kõik supi- või salati tükid pidid olema ühesuurused, on möödas. :) Kuna ka see kapsas tahab veidi pehmeneda, olemaks maitsev, lisa üsna pea ka rebitud kapsatükid. Ära unusta purustada küüslauku ning lisada ka see. Tomat aga lisa tükeldatuna tõesti supisse alles siis, kui kõik muu pehme ja supp valmis. Serveeri koos tükeldatud ja supi pinnale tõstetud tofuga. Kõrvale ikka kindlasti rukkileib. Minu lemmik poes müüdavatest on endiselt Põhjaka leib. 

Super supp... Ja vegan ka. :)