Peedi-odrakruubi salat spinatiga

Nagu tihti kokandusmaailmas, sündis ka see retsept järjekordselt töö käigus. Tahtsin teha hoopis teist asja, aga välja kujunes nii. Nimelt tahtsin teha köögivilja-kruubi kotlette. Tegin siis endale meelepärastest komponentidest kotletisegu valmis, maitsesin seda ja... Sellest oli saanud hoopis suurepärane salat. Ja selleks ma ta jätsingi! Muna ma kotletitaignasse ei pannud ega plaaninudki panna, nii et supermaitsev lihavaba tummine salat oligi valmis. Kuna see segu oli nii maitsev täpselt sellisel kujul, siis ei raatsinudki hakata seda kuumtöötlema.

Peedi-odra salat

3 korralikku portsjonit

0,5 dl odrakruupi

250 g keedetud ja riivitud peeti

2 suurt peotäit beebispinatit

150 g toorjuustu 

30 g peenelt riivitud parmesani

1 väike sibul

1 spl hakitud värsket punet

1 spl seesamiseemneid

Pese odrakruubid ja keeda väheses vees pehmeks (u.30-40 min - olenevalt keetmise temperatuurist). Enne keetmise lõppu haki väga peeneks sibul ja sega omavahel salati ülejäänud komponendid, v.a.toorjuust. Nõruta kruupe veidi ja lisa siis üheskoos kuumad kruubid ning toorjuust - siis sulab toorjuust veidi pehmemaks ja jaguneb salatisse ühtlasemalt. Sega läbi ja söö kohe või lase mõned tunnid seista, et maitsed ühtlustuksid.

Leiburi Leivategu 2015 leidis finaali!

Kauaoodatud üritus toimus 24.11, ehk teisipäeval. Võistlesid 10 finalisti, mina nende hulgas. Kuid retsepti saatjaid olevat olnud lausa 300 ringis. Salajased allikad teadsid rääkida, et mina olevat lõppfinaalis saanud üsna tubli tulemuse. :)

Retsepti leiab siit: http://sokolaadimaa.blogspot.com.ee/2016/01/peenleib.html, aga altpoolt veidi üldisemalt juttu toimunud üritusest.

Selle aasta võitjaks sai aga Allan Toodo, kes kasutas oma leivas väga erilist maitseainet - pomerantsi. Allanit võib näha alljärgnevalt pildilt.

Zürii hulgas olid loomulikult Leiburi enda tootearenduse meeskond, aga ka tublisid tegijaid väljastpoolt, muuhulgas Ragne Värk (www.kokkama.ee autor). Kaasaelajad olid samuti mitmed toidumaailmas tuntud näod ja blogijad.

Piltidelt on näha minu ettevalmistavad lõikamised ja siis juba hindamiseks välja pandud leib. Kuigi esikoha vääriline oli seekord tubli Allan, siis olen äärmiselt rahul sellest üritusest osavõtuga, sest sain niivõrd palju positiivset tagasisidet inimestelt, kelle arvamus mulle vägagi korda läheb. :) 

Võistlus viidi läbi selliselt, et ka konkurendid ise said üksteise töid hinnata. Valik oli tõesti mitmekülgne. Leidus nii traditsioonilisi maitseid kui ka uuenduslikke. Mina kvalifitseeriksin enda retsepti pigem nende "teistsuguste" hulka. Tahtsingi luua mingit täitsa uutmoodi maitseelamust ja tundub, et ka õnnestus. :)

Ühe kaasvõistlejaga vahetasime lausa hiljem koju minnes omavahel leivapätse, sest meile nii väga meeldis üksteise looming. :) See oli nimelt Maris Saar, kes tuli võistlusele koguni kahe erineva retseptiga. Siit on näha tema leib ja ka minu suur lemmik:

Samuti meeldis mulle väga Annika Pärnaste peenleib, kes oli läinud samuti magusate lisandite teed nagu ma isegi.

Ning leibade ja finalistide grupipildid!

Fotod: Kristi Kamenik


Peenleiva valmistamine erineb nii mõnegi nüansi poolest rukkileiva küpsetamisest. Tegevuse etappe on rohkem ning suurim erinevus on peenleiva puhul rukkipüüli (peenima rukkijahu) kasutamine ja sellest keedu valmistamine. Keet on põhimõtteliselt 100-kraadise veega rukkipüüli segamine ning selle siis loomulikul teel suhkrustuma jätmine mitmeks tunniks. See tegevus kooskõlas hilisema juuretisega kääritamisega annabki peenleivale temale omase magushapu maitse. Soovisin, et minu peenleib oleks mõnus suussulava sooja ja magusa alatooniga maitsega ning veidi jõulupärane. Sellest sündiski järgmine retsept.

NB! Seda mõnusat toodet saab minult nüüd ka tellida! Lisainfo siit: http://sokolaadimaa.blogspot.com.ee/p/minu-tegemised.html

Omanäoline jogurti-marja kook

Homme on tähtis päev - mul on liblikad kõhus. Nimelt lähen presenteerima oma peenleiba Leiburi selleaastase "Leivategu" võistluse finaalüritusel. Jah, tõepoolest, olengi finaalis. :) Rohkem pole sellest praegu mõtet kirjutadagi, et mitte veel rohkem närveldama hakata. Aga retsepti avaldan siin blogis kohe, kui see juba on lubatud. 

Ja lisaks sellele on ju täna õhtul eetris teine "Milline maitse" saade. Seal hakkan täna reaalselt kooki küpsetama - nii et kellele eelmises saates tundus minu kook ahvatlev küpsetis, siis täna kell 20:30 või hiljem TV3Play.ee järgi vaadates saab veidi aimu minu valge šokolaadi- vaarika- toorjuustukoogi olemusest. :)

Praegu aga üks nädalavahetusel toodetud retsept, mis valmis taaskord meetodil "kasuta seda, mis kapis on ja leia sellele õige väljund". :) Ning lõpuks ometi leidsin ma kookosjahule funktsiooni, mis mulle tema puhul senistest katsetustest kõige rohkem on meeldinud. Ühesõnaga avastasin, et muretaignapõhjaks sobib kookosjahu nii maitselt kui mureduselt ideaalselt - peab ainult jälgima, et lisada ka midagi siduvat (jahu, datlid, mõne pirukataigna puhul ka muna vms).

Marja-jogurti kook kookose-mooni põhjal

28- või 26 cm koogivorm

Põhi

100 g kookosjahu

40 g mooniseemneid

90 g täistera nisujahu

50 g taluvõid

50 g kookosõli

2 spl tuhksuhkrut

1 näpuotsatäis soola

Täidis

400 ml kirsi- vm marjajogurtit (soovitatavalt koorejogurtit)

1 dl hapukaid punaseid marju (nt sügavkülmutatud ja sulatatud sõstraid)

1 tl naturaalset vaniljesuhkrut (dr Oetker)

75 g valget šokolaadi

1 spl želatiini

kaunistuseks meelepäraseid marju

Keera ahi 175 kraadi juurde. Sulata põhja või ja ka kookosrasv juhul, kui see on tahke (külmas seisnud). Sega kõik põhja ained omavahel kokku. Aseta lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaber, siis kinnita sellele vormi äär ning vooderda põhi ja veidi ka kõrgusesse ääred taignaga. Küpseta 15 min. Jahuta täielikult. Küpsemise ajal võid juba želatiini panna 5 spl külma veega paisuma.

Samal ajal kui koogipõhi jahtub, valmista täidis. Sulata külmas vees paisunud želatiin madalal tulel või veevannil täielikult, et vedelikus poleks näha mingeid tükke. Sulata ka valge šokolaad ettevaatlikult veevannil (ära veeauru sisse lase!). Sega jogurt vaniljesuhkru ja marjadega, siis lisa sulanud šokolaad, sega ühtlaseks ja lõpuks lisa ruttu želatiinivedelik. Sega korralikult läbi, vala segu korralikult jahtunud koogipõhjale vormi ja pane kohe külmkappi. Lõplikult peaks kook olema tardunud 4 tunni pärast.

Pizzamaitseline köögiviljapüree

Tavalist kartuliputru saab lihtsa vaevaga huvitavamaks muuta, lisades tomatit, punet (või ka lausa pizzamaitseainet) ja riivitud parmesani.

Pizzamaitseline köögiviljapüree

4 portsjonit

5 suurt kartulit
3 suurt porgandit
2 dl täispiima
1 spl võid
2 dl purustatud tomateid (veidi nõrutatud)
värsket punet
0,5 dl riivitud parmesani või muud kõva juustu
soola, pipart

Keeda kooritud ja tükeldatud porgandid ja kartulid soolaga maitsestatud vees pehmeks. Purusta köögiviljad pudrunuiaga või kartulipurustajaga. Äärmisel juhul võib ka kiiresti saumikseriga, et nad ei läheks liiga kleepuvaks massiks - hea oleks, kui ikka jääksid mõned tükikesed ka sisse. Purustamisega üheaegselt lisa muud ained, tomatid lisa viimasena ja ära neid enam purusta, vaid nüüd vaid vispelda püree kergelt läbi. Siis ta tuleb ilus punase-siiruviiruline ja mahlased tomatitükid on tunda ka.

Kooskokkamine Vol2

Jätkasime möödunud pühapäeval üritustesarja, mida alustasime oktoobris. Esimese postituse selle kohta leiab siit: http://sokolaadimaa.blogspot.com.ee/2015/10/tere-hilisohtust-meie-pere-uks-osa-ehk.html.  Saame nimelt naisperega kokku ja üheskoos valmistame roogasid. Igaühel on üks käik ette nähtud, millele siis ise otsida retsept ja see ka ellu viia. Teineteist võib loomulikult ka aidata. :)

Eelmisel ehk esimesel korral sain mina loosi tahtel eelroa ning nüüd hakkasime siis nö.kellaringis minema - seega sel korral jäi minu teha pearoog. Age valmistas hõrgu eelroa ja Berit maitsva koogi. 

Eelroaks oli avokaado-munasalat mustal leival koos väikese peekoniga. Autoriks Tuuli Mathiesen ja retsepti leiab siit: http://toidutare.ee/argitoidud/1B35B/#Avokaado-munasalat mustal leival koos väikese peekoniga.

Pearoaks valmistasin mina ahjus hautatud küüliku veinikastmes. Ning retsept on alljärgnev.

Veinis hautatud küülik ahjuköögiviljadega

1 terve küülik

3 dl valget veini

3 dl kanapuljongit

1/2 purki kivideta oliive

2 tl kuivatatud rosmariini

mõned oksad värsket punet

1 dl oliiviõli

soola, pipart

1 dl kohvikoort

Köögivilju: näiteks kartulit, porgandit, kaalikat

Päevalilleõli

Soola

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Tükelda küülik 7-ks tükiks. Eemalda mõlemad koivaosad ja kereosa raiu 3-ks tükiks. Määri tükid oliiviõli, soola ja pipra ning kuivatatud rosmariiniga sisse. Aseta tükid sobiva suurusega ahjunõusse ja vala nende ümber vein ning puljong. Viska vedelikku ka puneoksakesed ja oliivid. Kohvikoort läheb hiljem vaja.

Kata vorm fooliumiga ja pane küülik ahju. Valmista ette köögiviljad: koori, tükelda, määri sisse õli ning soolaga ja pane eraldi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lükka ka köögiviljad ahju.

Küpseta küülikut ahjus esialgu fooliumi all tund aega. Poole peal kergita fooliumit ja keera lihatükke veinis, et kõik küljed saaksid võrdselt veinis haududa. Vein teeb liha mõnusalt pehmeks ja annab ka head maitset. Kui tund on möödas, võta foolium ära ja küpseta veel vähemalt 45 min kuni 1 tund, et pind kenasti pruunistuks.

Tõsta kulbiga veinileent väiksesse kastmepotti ja keeda pliidil koos kohvikoorega läbi. Siis saad mahedamaitselise (mitte liiga hapu) leeme toidu kõrvale. Serveeri küülik köögiviljade, oliivide ja kastmega, juurde paku sama marki veini, milles valmistasid hautise.

Magustoiduks oli üks põnev tort, millele tänu biskviidi puhul või asemel päevalilleõli kasutamine andis mõnusa tugeva pähklimaitse juurde. Retsepti leiab siit: http://lihtsadretseptid.ee/retseptid/nimetu-tort/. Berit muutis seda niipalju, et pani kirsse ka tordi täidise sisse.

Rabarbri-martsipani kook

Minul juhtus neljapäeval olema sünnipäev. :) Ja siis on ju ikka kombeks ka töökollektiivile miskit nämmat jagada. Seekord valmistasin äärmiselt lihtsa aga võluva plaadikoogi, mille retsepti leidsin selle aasta Selveri kas suve- või kevadekirjast (retseptileht oli mul juba ammu sealt välja rebitud ja tegemiseks ootele pandud, seega ei tea, millises lehest täpsemalt). Sellel koogil on magusa ja hapuka tasakaal ülihästi paigas. Suurendasin kogused 2-kordseks, et saada korralik plaaditäis ja muutsin veidi ka maitseid vastavalt oma äranägemisele (asendasin muidu rabarbrikoogi puhul klassikalise kaneel seekord vaniljega).

Vabandage kesise pildivaliku pärast, aga kuna jube kiire oli selle koogi tegemise ja kontorisse kohaletoimetamisega, siis ununes hiljem isegi lahtilõigatud kujul pilt tegemata. :) 

Rabarbri-martsipani kook

Suur plaadikook

2 purki rabarbrikompotti (müüakse näiteks Selveris 525 g purkides)

6 sl nisujahu
2 dl suhkrut

3 dl kartulitärklist + eraldi 1 sl

3 tl küpsetuspulbrit

1 tl vaniljesuhkrut (väga hea ja naturaalne on dr Oetkeri oma)

400 g taluvõid

4 muna

3 dl suhkrut

200 g martsipani

Säti ahi 200 kraadi juurde eelsoojenema. Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa vahustamist jätkates ükshaaval munad. 

Sega eraldi kausis jahud, küpsetuspulber ja vaniljesuhkur. Sõelu segu vahu hulka ja sega ettevaatlikult ja kiiresti alt üles tõstes läbi. 

Nõruta väga korralikult rabarbritükid ja sega need 1 sl kartulitärklisega, et see seoks liigse vedeliku. Haki väikesteks tükkideks martsipan.

Pane ahjuplaadile küpsetuspaber ja laota tainas ühtlaselt plaadile. Jaota peale rabarbrisegu. Pudista kõige tipuks üle martsipanitükkidega.

Küpseta 20 min ja lase jahtuda enne lahtilõikamist.

Kõrvitsapüree riisipiima ja mooniseemnetega

Kõik teevad muudkui kõrvitsasuppi. Aga mina teen seekord midagi tahedamat - kõrvitsapüreed. :) Mis on samas väga kerge, sest täielikult vegan, gluteeni- ja laktoosivaba. See siidine puder viib keele alla ja sellel on nii soolane ku magus alatoon. Supi asemel sai sellest püree väga lihtsal moel - läbi väikse viperuse, nagu kokanduses ikka tihti igasugu uued ideed sünnivad. Nimelt oli mul riisipiima veidi vähem kui arvasin ja seetõttu ei saanud lisada piisavalt vedelust. Oleksin ju võinud ka panna juurde ka mingit puljongit vms, aga siis oleks kadunud see nägemus, mis mul alguses sellest roast oli. 

Vegan kõrvitsapuder 

1/4 kõrvitsat

oliiviõli

1 sibul

1 küüslauguküüs

3 dl riisipiima

kookosõli

meresoola, musta pipart, kaneeli

mooniseemneid

Küpseta oliiviõliga üle niristatud ja vähese soolaga üle raputatud kõrvitsaviilusid 200-kraadises ahjus kuni 20 min või kuni need on pehmed (aeg sõltub viilude paksusest). Vahepeal prae tükeldatud sibul ja küüslauk wok-pannil või madalas laias potis kookosõlis kuldseks ning hauta pehmeks. Kui kõrvits on küpsenud, eemalda viljaliha koorte küljest ja pudista või haki tükid samuti potti. Lisa madalal kuumusel riisipiim ja kõik maitseained, lase hetkeks koos läbi podiseda. Lisa kõik maitseained. Siis võta tulelt ja saumikserda siidiseks püreeks. Siis serveeri ja raputa mooniseemned peale või lisa mooniseemned enne serveerimist püreesse  ning sega läbi. Olenevalt siis kui moonist lõpptulemust soovid. Ja ongi üks maitsev ja tervislik eine valmis.

Milline maitse esimene saade

Täna oligi TV3 eetris ära uue kokandusvõistluse "Milline maitse" esimese hooaja esimene saade. Ka minul on au selles saates osaleda ning võistelda oma vaarika- valge šokolaadi- toorjuustukoogiga. Retsepti toon teieni siis, kui saade on oma finaali leidnud. Infot saate kohta ja treilerit saate näha siit: http://www.tv3.ee/milline-maitse/.

Leidsin võistlejate hulgast endale palju uusi sõpru. Ja sõprade puhul liidavad enim ju nimelt ühised huvid. Esimene saade oli samuti väga põnev, kuid rohkem sissejuhatava loomuga. Aga edaspidi läheb juba eriti huvitavaks. Seega, kes minu blogi reaalajas jälgib, siis soovitan kindlasti saadet ka järgmistel esmaspäevadel vaadata. Siis hakkan ka juba kaamera ees kooki valmistama. :) Ja kes tänast ei näinud, siis järgi saab seda mõnd aega vaadata ju ka siit: http://www.tv3play.ee/sisu/milline-maitse/675977.

Pildil olen mina oma koogiga ja hindamas üks minu lemmik-blogijatest Ragne Värk, kes on mulle kuhjaga inspiratsiooni andnud, et üleüldse ka omaenda blogi luua. Blogiga tegingi algust kohe pärast esimest saate salvestust! :)

Fotod: Martin Dremljuga

Kookosekoogikesed banaani ja krõbeda seesamiga

Kuni nende pesakesteni olin nüüdseks katsetanud kolmel moel kookosjahust meelepäraseid küpsetisi luua ja siiani ükski nii väga ei meeldinud. Need siin on aga vägagi hõrgud. Ja loomulikult eeldab kookosjahu enda kaaslasteks pigem gluteeni- ja laktoosivabu komponente. Koogid näevad välja muffinilaadsed, aga kuna koostis ja tehnika muffinite küpsetamisest siiski veidi erineb, siis ma neid nii ei nimeta. Inspiratsiooni sain siit: http://divinehealthfromtheinsideout.com/2011/09/banana-caramel-sticky-buns/, kuid muutsin veidi koguseid ja ka katte komponente.

Kookosekoogid banaani ja seesamiga

12 koogikest

Koogid

1,5 dl kookosjahu

1 küps banaan

5 vabakana muna

1 dl mett

0,5 dl toatemperatuuril hoitud kookosõli

1 tl naturaalset vaniljeekstrakti

2 näpuotsatäit soola

Kate

1 dl seesamiseemneid

0,5 dl pehmet, kergelt voolavat mett

0,5 dl vedelat kookosõli

kaneeli peale raputamiseks

Säti ahi 200 kraadi juurde. Klopi lahti munad, purusta banaan, sega ja vispelda nende hulka ka kõik ülejäänud koogikeste komponendid. Kui mesi on tahke, siis sulata seda enne madalal temperatuuril. Sama saab ka teha kookosõliga, kui see juhuslikult pole jõudnud piisavalt toatemperatuuril seista.

Jaota tainas ühtlaselt 12 pesaga muffiniformi pesade vahel. Ära vooderda pesasid seekord paberist vormidega, sest siis tulevad koogikesed mõnusalt kleepuvad ja isuäratavad (katteained voolavad mööda külgi alla). Tõsi - vormi on küll tüütum pärast pesta. :)

Klopi kokku katte ained ja aseta lusikaga igale koogile vedelat katet. Siis pane ahju ja küpseta u. 20 min. Lase 2 min jahtuda ning siis kohe ürita pesakesed vormist kas suure lameda lusika, võinoa, väikese spaatli vms abil kätte saada. See eeldab teatud määral ka sepa käsi. :) Aseta restile lõpilikult jahtuma. Tarbimiseks ei pea täitsa maha jahutama, võivad ka olla mõnusalt soojad.

Kerges juustupaneeringus kanafilee ahjukartulitega

Kui Sul on kodus kartuleid, kreeka jogurtit, kanafileed ja mõnd head tugevamaitselist kõva juustu, siis on selline õhtusöök lihtsamast lihtsam. Tuleb ainult meeles pidada kana hommikul või hiljemalt lõuna ajal marinaadi panna.

Krõbedas juustus kanafilee 

3-le sööjale

400 g broileri sisefileed

300 g kreeka jogurtit

120 g kõva itaaliapärast juustu (mina kasutasin Valio Forte Superiore)

soola, pipart, karrit

Lisandiks ahjukartulid: soovi järgi kogus kartuleid, tugevamat temperatuuri kannatav õli (päevalille-, rapsi-, maisi- vms), sool. 

Vähemalt 4 h varem pane kanafileetükid kreeka jogurtisse marineeruma. Kui toiduvalmistamise aeg on käes, keera ahi 200 kraadi juurde ja koori ning tükelda kartulid. Minule meeldib ahjukartulid tihti tükeldada üsna väikesteks - keskmine kartul neljaks tükiks.

Võta kanatükid jogurtist ja mässi korraks köögipaberisse - tupsuta sellega, et see eemaldaks liigse jogurti. Siis nad jäävad täpselt parajal määral kleepuvaks ning võtavad riivjuustu ilusti enda külge. Pole vaja kasutada ei muna, jahu ega riivsaia. Enne paneerimist maitsesta kanatükid ka vähese soola ja pipraga (ära unusta, et juust on soolane). Patsuta kanadele ka maitseeelistuse järgi karripulbrit. Marinaadi jogurtit võid edaspidi kasutada mõnes toidus, aga kindlasti korralikult kuumtöödelduna! Näiteks mõnes vormiroas piima-muna segu asemel.

Riivi juust suurele taldrikule ja laota laiali. Pööra kanafileesid ükshaaval segus. Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pane kartulitükid kaussi, vala peale nii palju õli, et segades kõik kartulid oleks kaetud, lisa ka sool, sega ja pane ka kartulid kana juurde plaadile.

See, et paned kartulid ja kana koos ahju, eeldabki, et kartulid on lõigatud väikesteks (nagu pildil). Muidu nende valmimisaeg ei lange ühte.

Küpseta rooga ahjus vähemalt 25 minutit või kui tahad krõbedamat ja tumedamat koorikut, siis ka 30 min. Jutt käib siis jälle sellisest üsna keevalisest ahjust, nagu minul on. :) Igaüks tunneb kindlasti oma ahju ja vastavalt sellele ka timmib aegu ning temperatuure.

Kõrvale sobib täiesti maitsestamata kreeka jogurt ja näiteks kurgisalat või muu roheline kraam.

Isadepäeva rullbiskviit

Meeleolukat isadepäeva lõppu kõigile issidele! Mina otsustasin tänase piduliku päeva puhul teha klassikat - vana head rullbiskviiti. Ilma mingite imenippideta. Lisandeid võib muidugi varieerida. Võib kasutada ka moosi, toorjuustuvahtu, marju, mis iganes kreemi, tarretatud jogurtit. Aga mina tegin täna alljärgnevalt, sest selline oli nõudlus. :)

Rullbiskviit koorese kohupiimakreemiga

Kogus: suurest ahjuplaadist keeratud rull (pikem külg moodustab rulli pikkuse)

7 muna

7 spl suhkrut
4 spl jahu
3 spl kartulitärklist (eriti profid pagarid võivad tärklist mitte kasutada ja teha ainult nisujahust)
1 toru (300 g) vaniljekohupiimapastat
1 väike pakk (2 dl) vahukoort

NB! Suhkrukoguste vähendajatel ma selle küpsetise puhul siiski ei soovitaks seda teha, sest tulemuse konsistents ei tule nii hea. Sama kehtib jahu kohta. Kõiki koguseid peaks mahuliselt olema üks-ühele, nagu ka retseptis näha - kõiki 7 spl.

Esmalt valmista ette ahjuplaat. Kata see küpsetuspaberiga, mida veel omakorda määri võiga. Sellega väldid biskviidi paberile kleepumist. Keera käre ahi 200 kraadi juurde ja loid 215 kraadi juurde soojenema. Ahju võiksid isegi veidi varem sooja panna, et ta veel ka siis mõnda aega seisaks, kui temperatuuri tuli on juba kustunud ja näitab valmisolekut. Siis ühtlustuvad temperatuurid täielikult, mis on biskviidi seisukohalt oluline.

Suures segamiskausis vahusta mikseriga munad, vähehaaval suhkrut juurde lisades. Mikser las kogu aeg töötab. Kokku võiks vahustamine võtta lausa 12 min. Sega omavahel jahud ja sõelu need vahu juurde ettevaatlikult "fold'ides" (tainast suure lusikaga altpoolt üles ja keskele tõstes). Mõte on selles, et minimaalselt kohevat vahtu suruda ja segada. Aga jahu on muidugi vaja ikka ühtlaselt munavahu sisse saada.

Vala tainas ettevalmistatud küpsetuspaberile ja aja ühtlaselt laiali kuni servadeni. Küpseta 12 min. Küpsemise ajal valmista ette edasine tegevus. Pane tööpinnale uus küpsetuspaber ja puista see üle suhkruga. Sellega väldid omakorda paberi kinnikleepumist, kuna esimeseks rullimiseks läheb vaja kahte paberit.

Kui küpsemisaeg on läbi, võta biskviit kohe ahjust ja aseta plaat võimalusel ettevalmistatud küpsetuspaberile võimalikult lähedale, et oleks kergem tõsta. Siis kummuta kuum biskviit ettevalmistatud küpsetuspaberile üks ühele (hoia ikka pajakindad käes!) ning eemalda pealmine küpsetuspaber (see, millega ahjus käis). Keera alumise küpsetuspaberi abil tihedasse rulli ja lase täielikult jahtuda. Vastasel juhul ei jää vahukoor püsima, kui pind on veel soe.

Kuigi õpetustes lubatakse näiteks moos kohe kuumale biskviidile määrida, seega ei peaks korda rullima, siis mina kasutan isegi moositäidise puhul sama meetodit. Sest minu meelest enamus moose ka vedelduvad kuumal pinnal ja võivad biskviiti rikkuda.

Kui rull on täielikult jahtunud, vahusta vahukoor pehmeks kreemiks, sega see samal meetodil, nagu eelpool kirjeldatud kohupiimapastaga ja laota lahtirullitud biskviidile. Siis rulli ikka sellesama küpsetuspaberi abil jälle kinni tagasi. Sõelu peale tuhksuhkrut ja paku lisandiks näiteks hapukaid kodumaiseid marju (võib ju ka sügavkülmast praegusel aastaajal.

Kohupiimatäidisega rull on kahtlemata maitsvam, kui ta on mõnda aega külmas ühtlustunud, kasvõi üleöö. Aga ma võin öelda, et meie sõime veidi ka kohe ja olime rahul. :)

Munad peekonipesas

Tegin üht lihtsat, aga visuaalselt eriti armast ja ka maitsvat suupistet. Lasin sel veidi jahtuda ja sõime lihtsalt näpu vahelt, mitte noa ja kahvliga, nagu tavaliselt muna ja peekonit. Ja uskuge: millegipärast palju maitsvam on see kombinatsioon niimoodi kompaktsel kujul. See toit on laktoosivaba ja gluteenivaba ning sobib ka paleotoitumisega.

Munad peekonipesas

4 pesa

4 vabapidamisel kanade- või ökomuna
4 toekat viilu peekonit (lõika ise talupoest või turult ostetud puhta lisaaineteta suitsupeekoni küljest)
Ca 1/4 porrut (16 viilu)
Musta pipart
Lisandiks rohelist salatit ja oliiviõli

Pane ahi sooja 175-180 kraadi juurde. Valmista ette (viiluta) peekon ja porru. Vooderda muffinipanni 4 pesa või 4 väikest silikoonvormi peekoniviiludega, pane põhjale porrukettad. Igale vähemalt 3, kui on peenike porru, siis 4. Löö igasse pesasse muna ettevaatlikult, et kollane ei läheks katki. Jahvata või raputa veidi musta pipart. Küpseta maitse järgi kuni 17 - 20 min (olenevalt, kas tahad, et muna jääb poolpehmeks või voolavaks). Serveeri näiteks oliiviõliga piserdatud rucolaga.

Vorme eraldi õlitada pole vaja, sest peekonist hakkab kohe küpsedes piisavalt rasva eralduma. Soola võiks mitte lisada, sest peekon eraldab seda. Või noh, maitse asi muidugi. :)

Puhas tervis, mis sulab suus

Täna tuli tuju tervislikke maiustusi teha. Kaloririkas, aga igas mõttes kasulik. Ja oi-oi kui hea see on. Ning välimus kaunilt marmorjas. Valmistamisaeg 5 minutit + ca tund aega külmikus. 

Pildilt on näha ka kookosjahu. Retsept seda ei sisalda, aga tundus see pakk kuidagi temaatiliselt sobilik sinna lisada. Kuna kookosjahu väga kaua ei seisa ja teda kulub üsna vähe korraga, siis on lähiajal minu poolt oodata veel kookosehõrgutisi. Vahepeal olen juba teinud kahte sorti muffineid, aga ei pidanud tulemust postituse vääriliseks - ilmneb, et kookosjahu on üsna kapriisne köögitegelane.

Aga tänased ilma jahuta maiustused said üle ootuste. Need on ka laktoosi- ning gluteenivabad ning sobivad paleotoitumisega.

Kookose-kakao pumatikommid

3-4-le maiasmokale (pildil nähtav kogus miinus paar tükki, mis kadusid kiirelt :))

0,5 dl toatemperatuuril neitsikookosõli

0,5 dl toorkakaod (võib ka tavalist tumedat lisanditeta kakaopulbrit)

maitse järgi mett (mina panin u. 1 spl)

2,5 ml ehk 1/2 tl naturaalset vaniljeekstrakti või vaniljekauna pulbrit

näpuotsatäis soola

Mikserda kõik ained kokku. Soovitan just mikserdada, sest kui mesi on voolavast veidi tahkem, siis ei segune see korralikult ja tulemus võib tulla ebaühtlaselt magus. Ära kindlasti jäta lisamata soola, mis annab sellele maiustusele tublisti iseloomu! Vooderda väike koogivorm (20 cm) või servadega kandik, taldrik vms küpsetuspaberiga, vala segu ühtlaselt sellele ja pane külmkappi tahkuma. Ka edaspidi hoia seda külmikus.

Marja-kohupiima kook

Täna oli taas õhtupoolik pereringis sugulaste keskel. Selleks puhuks peab ju ikka küpsetama kooki. Minul oli kapis 1 suur purk isetehtud tikrihoidist, mis oli juba ammu avatud, aga selle kasutamine sujus visalt. Sest palju sa ikka sinna hommikupudru peale paned, isegi juhul kui tegu on selliste maiasmokkadega nagu meie. Seda enam, et samal ajal on ka mitu teist moosipurki lahtiselt seismas. Niisiis tegin tikri-kohupiima kooki, mille retsepti sain Tere kodulehelt: http://www.tere.eu/et/retseptid/tordid/kohupiima-tikrikook ning muutsin vaid niipalju, et vähendasin kohupiima kogust ja panin selle asemel juurde veidi vahukoort, et kook kreemisemaks muuta. Samuti lisasin tikrihoidisele lisaks sügavkülmast võetud punaseid sõstraid. Ja no olgem ausad, tikrid on ju originaalretseptis ka värsked, mitte hoidise kujul. :) Kuna haput oli juba palju, siis sidrunikoore jätsin ka välja. 

Pärast koogi maitsemist tõdesin asjaolu, mida olen juba ka varem täheldanud, et kuumtöödeldud kodujuustu jätaksin koogist üldse välja ja asendaksin selle rasvase kohupiima, kohupiimapasta või koguni mingi osa toorjuustuga. Minu meelest lähevad kodujuustu terad küpsetades väga vintskeks. 

Edaspidi kui seda kooki teen, siis lisangi vähemalt kahte sorti erinevaid marju, kodujuustu ei kasuta, lisan midagi koorest ja sidruni jätan ära.

Paar sõna ka sellest kasutatud tikrihoidisest. Selle jaoks pole vaja muud kui:

Karusmarjakeedis

2 liitrit (1 kg) puhastatud marju 

3 dl vett 

7 dl (600 g) suhkrut

Keeda vesi ja suhkur siirupiks 10 min jooksul. Lisa marjad ja keeda u. pool tundi madalal kuumusel. Raputa aeg-ajalt potti, et keedis ei kõrbeks. Riisu ära vaht ja täida steriliseeritud purgid ääreni. Sule kohe ja lase jahtuda ning hoidista jahedas.

Purkide steriliseerimiseks kuumuta puhtaks pestud purke ja kaasi ahjus 100 kraadi juures kuni 15 min.

Pilti mul hetkel kahjuks ei ole, kuna moos sai ju otsa ja enne seda olin mõtlematu ning jätsin pildi tegemata. :)