pühapäev, 26. juuni 2016

Kuldkollane juustupirukas odrapõhjal


Teate see sai minu meelest ikka kohe nii hea, et pistsin esimese hooga üksi pea pool pirukat nahka. :) Kuna tänapäeval on tervislikke alternatiivseid toiduaineid nii palju, siis mängida saab pea kõikide vanade klassikaliste toitudega, sealhulgas ka lihtsa lahtise juustupirukaga. Kasutasin põhjaks nisujahu asemel täistera odrajahu ning või asemel extra virgin kookosrasva (et see toode minu südamesõber on, pole vist ühelegi selle blogi lugejale enam uudis). Täidises kasutasin koore asemel piima, lisasin päikesekuivatatud tomateid ning enam mitte vaid idamaades vaid üle ilma tuntud tervisejuurt kuldset kurkumit, mis annab kauni kollase värvi ka. Kurkum aitab terve rodu tervisehädade puhul, mida ma siin hetkel loetlema ei hakka, küll aga võin seda teha millalgi siis kui kirjutan taas Ayurveda teemadel. Ahjaa, üks uus põnev sool on ka minu riiulil: Himaalaja Kristallsool, Loodusvägi oma loomulikult. :)

Peab arvestama, et põhi jääb küll mõnusalt mure (isegi muredam kui originaal-nisupirukataigna puhul), kuid laguneb ka oluliselt rohkem laiali. Seetõttu on tegelikult parim seda serveerida hoopis otse mõnest ilusast pirukavormist. Mina seda ei teinud ning riskisin sellega, et pudises ikka päris palju. Aga see on kogu headuse juures küll kõige väiksem mure.


Lisaks selle piruka ja hulga tortide tegemisele (no lihtsalt oli vaja teha erinevatele inimestele torte :)) olen viimasel ajal muuhulgas natuke võidelnud ühe kiusatust tekitava mõttega. On inimesi, kes on soovitanud mul sel aastal end üles anda saate "Eesti parim pagar" uueks hooajaks. Kui see saade eelmisel aastal jooksis, siis jälgisin seda  ja elasin  eriti viimasele viiele kangele väga kaasa. Siis muide lubasingi endale ja praegu tundub, et liiga suure suuga ka mõnele teisele :), et järgmine aasta mina sellest osa võtta tahan. No muidugi ma tahan... Aga... 1) kas ma tunnen end piisavalt kindlalt, sest eelmise aasta esikolmik oli ikka väga tugev? 2) kas ei pane ma oma tegemisi ja aega väga lukku sellega pikaks ajaks, nii et käesolev blogi ja Helena's Bakery jäävad täitsa sööti? 3) kas ma jõuan enne salvestusi piisavalt harjutada veel näiteks selliseid asju, mida eluski teinud pole, nagu makroonid?! :D 
Kes küll annaks mulle vastused neile kolmele küsimusele... Aga ajad on näidanud, et pole vast ühe asja kallal tarvis kaua heietada - elu toob oma vastused niikuinii ja plaanide tegemisega ei maksa üle pingutada. Nii et nüüd asume hoopis tervisliku juustupiruka retsepti juurde. Selle tegemiseks pole küll vaja miski kange pagar olla, sest see ei käi kellelegi üle jõu!

Nagu ikka, panen südamele, et võimalusel kasuta kasvõi mõnd toorainet mahedana.


Kuldne juustupirukas odrapõhjal


20-cm pirukavorm 


PÕHI:
3 dl täistera odrajahu
100 g extra virgin kookosõli (pehmet, toatemperatuuril)
Paar näpuotsatäit Himaalaja kristallsoola või näiteks soolahelbeid
TÄIDIS:
200 g meelepärast riivjuustu (kasutasin tavalist Eesti juustu, aga võib kasutada mõnd pikantsemat)
2 vabakana või ökomuna
1,5 dl piima
1 tl kurkumit
näpuotsatäis musta pipart
6 õlist nõrutatud päikesekuivatatud tomatit

Kaunistamiseks ja lisandiks: värskeid salatilehti, ürte

Kata pirukavorm küpsetuspaberiga soovi korral. Kuna põhi on üsna õline ja mure, siis ta kinni niikuinii ei jää. Eelkuumuta ahi 200 kraadini.

Sega odrajahu soola ja kookosrasvaga. Kuna see kombinatsioon niikuinii ei tööta samal põhimõttel nagu klassikalise (või + jahu + jääkülm vesi) pirukataigna puhul, siis ei ole vaja järgida samu reegleid - rasv ei pea olema külm (tegelikult vastupidi, ei tohikski, muidu ta ei segune jahuga), ning seda ei pea jahuga hakkima vaid võib lihtsalt segada ja ongi kõik. Vesi ei anna üldse midagi juurde, pigem rikub tainast. Ühesõnaga :) sega põhja koostisained ja vooderda pirukavormi põhi ning ääred. Eelküpseta 10 minutit.

Puista põhjale riivjuust ning aseta sellele terved tomatid. Klopi munad ja piim, lisa kurkum ja pipar. Vala üle juustu ja tomatite. Küpseta ca 20 minutit ülevalt ja alt režiimil (jälgi piruka värvust, kui hakkab liigselt pruunistuma, muuda režiimi pöördõhu peale või keera kuumust oluliselt väiksemaks).

Serveeri ohtra rohelise kraamiga ja mõne kerge naturaalse mahlajoogiga.

Muide, see pirukas on ka väga maitsev otse külmkapist võetuna ja ei peagi tingimata ahjus üles soojendama! Eriti kuumal suvepäeval, mõnus vahepala-amps.



neljapäev, 23. juuni 2016

Tänud kõigile, kellele minu blogi meeldib! :)


Sain täna teada midagi täitsa ootamatut. 

Paljud ilmselt on kursis, et osalesin sel aastal Eesti Blogiauhindade 2016 jagamisel kokandusblogide kategoorias. Auhinnad hõigati uhke gala raames välja juba ju 11.juunil. Auhindade jagamise üritusel tehti teatavaks kõikides kategooriates vaid esikolmik. Loogiline ka ju. Toidublogide esikolmik ei üllatanud mind karvavõrdki, sest teades nominente, siis oli see üsna selge juba ette. Need olid nimelt kokkama.ee (Ragne Värk), taimetoit.ee (Sandra Vungi) ning olgainkitchen.com (Olga Kaju). Kuid tõsiasi, mida ma ei teadnud, oli see, et hiljem netis avalikustatakse ka kogu esikümme.  

Täna sain seda ühelt kallilt inimeselt puht-juhuslikult teada, et Šokolaadimaa oli saanud 5-nda koha! Olin juba leppinud sellega, et auhinnalise koha saamiseks oli minu jaoks ilmselgelt liiga vara - olen ju seda blogi pidanud vaid nõks üle poole aasta. Ja millegipärast olin täitsa kindel, et ma ei saagi kunagi teada, mitmendale kohale siis jäin. Paljudel võistlustel kipub nii olema. Aga mitte seekord. Seega TÄNAN SÜDAMEST kõiki hääletajaid ning minu blogi lugejaid või kasvõi aeg-ajalt piilujaid, see viies koht oli igati üle ootuste! Tänud veelkord ning uue hooga edasi, uute suud vesiseks ajavate toidujuttudega! 


teisipäev, 21. juuni 2016

Talupoeglikult toekas kanapraad


Seda toitu valmistasin esimest korda, kui olin täitsa lapseohtu, ca 17-18-aastane. Vanad inglisekeelsed kokaraamatud olid abiks. Kui see tookord valmis sai, olin lapselikult õnnelik ka, sest see tundus nii maitsev ja rammus mõnutunnet loov toit. Sellisena see mu mälusse jäänud ongi  ja pettuma ei pidanud ka seekord, mis siis, et ma praegusel eluperioodil oluliselt vähem ja harvemini liha tarbin. 

Veidi vaid muutsin kasutatava rasvaine kogust (mis tookord aastaid tagasi oli ikka kolossaalne :)) ning või asemel kasutasin selitatud võid ehk "ghee'd", mis on India traditsioonilise terviseteaduse (minule südamelähedase) Ayurveda raames välja töötatud toode. Ghee'st ma praegu pikemalt kirjutama ei hakka, kuid sellest leiab netiavarustest hulgaliselt infot, kasvõi näiteks siit: http://www.hingepeegel.ee/tee-ise/ghee-ehk-selitatud-voi-tegemine/. Sina võid loomulikult kasutada ka võid või meelepärast õli. Või ja ghee annavad siiski sellele roale eriliselt suussulava iseloomu. 

Maitsestamisel kasutasin peamiselt küüslaugumekiga Kotanyi naturaalset kanamaitseainet.
Üks nipp veel: traditsiooniliselt kasutatakse ju roogades vedelike paksendamiseks tavalist rafineeritud valget nisu- või maisijahu, mina aga soovitan täisterajahu. Olen kasutanud nii täistera nisu- kui lausa rukkijahu või tatrajahu ning ka kõikvõimalikke muid tervislikke jahusid kastmete paksendamisel. Lisaks toiteväärtusele, annavad need kõvasti juurde ka maitsele!




Talupoja kanapraad


1 suur ahjuvormitäis


2 kana poolkoiba (mitte trummipulka, vaid kintsuosa)
2 kanafileed
4 suurt kartulit
4 viilu e-vaba suitsupeekonit
3 porgandit
4 sibulat
125 g (pool pakki) väikseid pruune šampinjone
1 - 2 spl gheed või taluvõid
värskelt jahvatatud musta pipart
pool pakikest Kotanyi küüslauguga kanamaitseainet või Sulle meelepärast kanamaitseainet (kui kasutad muud, siis lisa toidu sisse ise veel 1 purustatud küüslauguküüs)
5 dl kanapuljongit (kasutan orgaanilist kanapuljongikuubikut)
3 kuhjaga spl täistera nisujahu
1 loorberileht
1 tl jahvatatud paprikat
värsket tilli ja peterselli kaunistuseks

Koori kartulid ja porgandid, puhasta sibulad. Eelsoojenda ahi 200 kraadini. 

Sega jahu kanamaitseainega, laota segu taldrikule. Poolita suured kanafileed keskelt, et nad oleksid enam-vähem ühtlased pontsakad tükid. Kokku on Sul siis 2 koiva- ja 4 fileetükki. Keera neid tükke nüüd maitseaine-jahusegus. Kuumuta pliidil pann koos ghee ja võiga ning pruunista kanatükid igast küljest. Aseta ahjupannile ootama.

Nüüd lõika peekoniribad suurteks nelinurkseteks tükkideks, lõika väiksemad sibulad 4-ks veerandikuks (või suuremate puhul poolita mõnd tükki veel). Seeni ära lõigu üldse, eeldusel, et nad on väikesed armsad nupsakad. Idee on teha rustikaalne suurte tükkidega ahjuroog. Samuti tükelda kartulid ja porgandid - kartulite puhul piklikud tükid ja porgandite puhul paksud seibid.

Prae pannil peekonist eralduvas rasvas peekon, sibul ja seened mõne minuti jooksul läbi. Lisa pannile kanade veeretamisest üle jäänud jahu, alanda kuumust ning sega korralikult kõik pannil olev jahuga kokku. Samal ajal keeda kannus vett ning vala see eraldi potikesse puljongikuubiku peale. Sega korralikult, keeta pole vaja, kuubik lahustub kuumas vees.

Lisa tasakesi järk-järgult valades pannile valmis puljong, pidevalt segades. Lisa paprika, ja must pipar ning kontrolli soolasust (mis peaks olema OK, mina soola küll enam ei lisanud).

Vahepeal aseta kana juurde pannile kartuli- ja porganditükid ning siis vala valminud kastmesegu peekonite ning seentega üle panni. Lisa pannile ka loorber. Küpseta ca 40 min fooliumi all ning siis 20 min ülevalt ning alt režiimiga ilma fooliumita. Kui fooliumi ära võtad, võid vaadata, kas Sulle meeldib prae konsistents - kui leiad, et soovid vedelamat hautist, siis lisa surts-haaval kuuma vett.

Kui roog on valmis, eemalda loorberileht ning raputa enne lauale andmist üle hakitud peterselli ning tilliga või vali neist endale meelepärane.

Sobib hästi kodus küpsetatud või kodus küpsetatule sarnaneva :) leivaga.


Veel aga tahtsin täna kirjutada ühest üritusest, millest on juba üle nädala aja möödas, nimelt Tallinna Tänavatoidu Festivalist http://tallinnstreetfoodfest.ee/. Käisin ka kaemas ja põnev oli. Loomulikult ei saanud kõigi pakkujate toodangut ühe hooga maitsta, aga püüdsime valida hoolikalt ning võisime 100% rahule jääda. Nimelt sattusime Evelin Ilvese ja JES Sandwich Studio peale https://www.facebook.com/jessandwichstudio/, kelle erinevad paksult head-paremat täis võileivad olid minu arust üldse üks selle ürituse hittidest

Teisest küljest jällegi Pellini kohvipoe (https://www.facebook.com/love.Pellini.coffee/) kohvis pidin paraku küll pettuma ja pärast pikka vaidlust kohvivalmistajaga ma selle sinna letile jätsingi. Head kanget oakohvi lahjendati kuuma veega, nii et sellest sai üks - vabandage väga - lurride lurr (sama arvas ka kohvigurmaanist sõbranna). Kui ma uurisin baristalt, et mille pagana pärast ta kohvi niimoodi rikub ja veega lahjendab, siis selgitati seda, et see peabki nii olema, kuna on Americano. Minu meelest sellisel juhul siiski peaks ikka tahvli peale välja ka kirjutama, et pakud Americanot. Mujal kohvikute menüüdes, kus Americano (ehk veega pikendatud kohv) on valikus, see küll nii on. Pealegi minu meelest oli see isegi Americano kohta liiga lahja. :) Pettusin ning usun miskipärast, et ma ei olnud ainuke. Minu meelest pigem serveeri siis juba pigem väiksem tops head crema'ga kaetud aromaatset kohvi, kui suur laar maitsetut vedelikku. Sorry... Aga no ma lihtsalt saan kurjaks, kui mulle pakutakse halba kohvi! :)

Maitse üle aga ei vaielda ja kindlasti on inimesi, kellele selline kohv peale läheb, ega nad muidu vast poleks julgenud seda pakkuma hakatagi. ;)


esmaspäev, 13. juuni 2016

Kui teha kerge grill, siis saab teha rohkem ja toekamaid lisandeid!



Kui grillid näiteks kala või kanafileed, siis on see piisavalt kerge, et saaks sinna juurde kokata veel igasuguseid põnevaid kõrvaseid. :) Mind ausalt öeldes need lisandid inspireerivad rohkemgi kui grill ise. Marinaade ikka valmistan hea meelega, aga grilliminine ise on küll jäänud kas mehe või kui päris aus olla, siis ka ämma tööks! Seekord kasutasin Apetina soolvees kergeid Light juustukuubikuid basiiliku ja oreganoga, keeramaks kokku ühe värviküllase salati, mis ei koosne vaid kergetest rohelistest vaid sisaldab ka kartulit, porgandit ja paljude jaoks võib-olla vähem kasutatavat pastinaaki. Seda viimast aga soovitan soojalt - maitse on veidi sarnane porgandiga, veidi meenutab ka peterselli, konsistents ja värv rohkem kartuli moodi, kuid kergem ja veerikkam. Kõik need köögiviljad tellisin Pihlaka talust - see on mahetalu, kes toob nii oma kui teiste ökotalude kaubad ukse ette kätte. Olen väga rahul!

Nagu kõrvalolevalt pildilt näha, siis Arla Apetina juustukuubikud on pakendis veel omakorda käepärases sõelas - nii et kui hakkad salatit tegema, tõstad sõela välja, nõrutad veidi, võtad vajamineva koguse kuubikuid ning lased ülejäänud koos karbiga soolvette tagasi. Ülimugav, peaks mainima, sest igasugused sarnased pakendid (oliivid vms soolvees) panevad ikka kukalt kratsima, et kas nõrutada nüüd kogu vesi välja või nokkida neid sealt kahvliga vms... 
Lisaks tegin ka pannil närtsitatud spinatirooga Kotanyi Itaalia ürdiseguga. See sisaldab ainult puhtaid ja kõige itaaliapärasemaid ürte: punet, basiilikut, majoraani, rosmariini, piparrohtu, tüümianit ja salveid. Suure puhma spinatit võib ainult korraks oliiviõliga pannilt läbi lasta, siis lisada juba valget veini ja meelepäraseid ürte, keeta alkohol kiirelt välja ja on olemas pannitäis kerget tervislikku rohelist kraami. Mina lisasin seekord ka kuubikuteks lõigatud suitsusinki - sellisel kujul annab see roog ka täitsa iseseisvalt tubli lõuna mõõdu välja, alati võib ju mõne leivalise või saialise kõrvale haarata.





Suvine kartuli-juustu salat pastinaagi ja porgandiga


Suur salatikausitäis


3 suurt kartulit
1 suur ja jäme või 2 väiksemat pastinaagijuurt
1 suur ja jäme või 2 väiksemat porgandit
Korralik punt krõmpsu rohelist salatit
1-2 küüslauguküünt
ca 150 g Apetina Light basiiliku ja oreganoga või muid meelepäraseid juustukuubikuid soolvees (kui kasutad juustukuubikud õlis, siis nõruta korralikult või vähenda salatikastme õli hulka)
peotäis värskeid basiilikulehti
värskelt jahvatatud musta pipart
3 spl extra virgin oliiviõli
1 spl punase veini äädikat
6 spl maitsestamata jogurtit (ka selle tellisin seekord mahetalust)
maitse järgi soola (arvesta, et juust on ka soolane!)


Koori juurviljad ja kartulid, lõika kuubikuteks ning keeda soolakas vees pehmeks. Alusta porganditest, poole keemise pealt lisa pastinaagid ja lõpuks kartulid, mis keevad kõige vähem aega.

Nõruta ning jahuta. Samal ajal purusta küüslauk, nõruta vajaminev kogus juustu, näpi varre küljest lahti basiilikulehed ja valmista salatikaste: klopi kastme komponendid vispliga kokku, lisa neisse ka sool. Rebi tükkideks salat.

Jahtunud köögiviljad sega ülejäänud komponentidega kokku, vala üle kastmega, sega kergelt ja jäta maitsestuma, kuni valmistad teise lisandi.








Närtsitatud spinat valge veini kastmes


1 väike kausitäis (palju lisandina ei kulugi - on tugeva maitsega!)


Suur kahe käega peotäis spinatilehti
1 väike sibul
1 küüslauguküüs
Extra Virgin oliiviõli (vast ca 3 spl)
1 dl valget veini
4-6 õhukest viilu suitsusinki
1 tomat
vahemere ürtide maitseainesegu (nt Kotanyi)

 Kuumuta pannil oliiviõli keskmisel kuumusel, lisa väikesteks kuubikuteks lõigatud sibul, küüslauk ning sink, prae läbi. Vajadusel lisa õli juurde, enne kui heidad pannile spinatilehed (neid ei pea enne lõikama). Lisa ka kuubikuteks lõigatud tomat ja vein ning keeda kiirelt läbi, et alkohol aurustuks välja. Lisa ka vahemerepärane maitseaine, sega läbi ja valmis ta ongi.




laupäev, 11. juuni 2016

Kausikook besee, kohupiima ja Chaga mustikatega


Olen juba ühe korra varem kasutanud Chaga Health'i superfoode (tookord pohlasid) oma retseptis. Seekord on kasutusel külmkuivatatud mustikad. Chaga loosung on, et "Iga taim jutustab meile oma loo". Olles juba päris palju saanud võrrelda orgaanilisi tooteid tavaliste köögi- ja puuviljadega ning marjadega, siis võin kinnitada, et puhtalt kasvatatud taime puhul see tõesti nii on. Maitse lihtsalt on parem ja rikkam. Ka selle kihilise magustoidu puhul vabaneb iga marja puruks hammustamisel mõnus tummine mustikaline maitselahvatus. Täitsa metsamustika moodi. Ja külmkuivatatud marjad ise ei ole kuivatamise tehnoloogia erinevuse tõttu mitte kuivad ja krimpsus, vaid õhulised ja täielikult oma algse kuju säilitanud. Vast lihtsalt nõksuke pisemad. Kui sedagi... Külmkuivatamine säilitab marjade välimuse ja toiteväätuse parimal võimalikul viisil. Mustikad näiteks on väga rikkad antioksüdantide ja C-vitamiini poolest. Samuti on mustikad ju vanad tuntud silmade tervise turgutajad.


Sellises trifle'i moodi kausiroas on mustikad silmale ilusad ja tasakaalustavad hästi magusa besee ning koorese kohupiima maitset ning struktuuri. Eks see iseenesest ju üks mõnusalt patune dessert ole, aga just nende marjade kasutamine laseb terviseteadlikel küll hoopis kergema südamega sellest ampsu võtta. :) Ülimaitsev tuli ta küll! Krõbiseva komponendina võib kasutada isetehtud beseed, beseeküpsiseid, mandliküpsiseid või muud sellist krõmpsuvat, õhulist ja kerget. Loomulikult võib kasutada ka värskeid ning erinevaid sorti marju. Kihiliste magustoitude puhul ongi alati fantaasialennu piir hästi lai - lihtsalt vähemalt üks komponent peaks olema pehme ja niiske, teine krõbe või krõmpsuv, kolmas värskendav-hapukas. Nii ka siin. Lisaks puistasin veel lisakrõmpsu andmiseks peale röstitud mandleid, mis andis maiusele ohtralt iseloomu ja toekust juurde.

Kihiline dessert mustikate ja mandlitega


2 portsjonit


Pool pakki Chaga külmkuivatatud mustikaid või peotäis meelepäraseid värskeid marju
Näpuotsatäis kuival pannil röstitud mandleid
6-12 väikest beseeküpsist või õhulist mandliküpsist (või üks kõik mis küpsist või puru, tingimusel, et see ei ole raske ega rammus)
1 pakk (200 g) lahjat vanillikohupiima
1 väike pakk (2 dl) 35% vahukoort

Vahusta koor koos kohupiimaga kohupiimakreemiks. Purusta küpsised kergelt. Rösti keskmisel kuumusel ilma rasvainet lisamata mandlid ja lase neil jahtuda. Lao kahte läbipaistvasse kaussi või pokaali kõik komponendid järjekorras: kohupiim + marjad + küpsised + kohupiim + marjad + mandlid. Puista marju peale ka, sest nemad on selle toidu kangelased. :)



kolmapäev, 8. juuni 2016

Maailma kõige lihtsamad muffinid - laste lemmikud!


Kas teil on ka kogemusi sellega, et laste maitseeelistustest arusaamine on teinekord tõeline raketiteadus? Üldiselt mida lihtsam, seda parem, onju. Mida vähem lisandeid, seda parem ka. Aga vahel suudavad nad ikka tõeliselt üllatada ka. Näiteks sellega, et kiidavad taevani kikerherneid, mis pole isegi  veel piisavalt pehmeks keenud. :) Samuti armastavad nad näksida kassi krõbinaid (!!!) Arvasin, et minu laps on ainuke, kellel see salaihalus, aga alles hiljuti tuli välja, et sugugi mitte, ka suured lapsed teevad nii! No mis asi see on... :D Mina olen ikka pabistanud, et "ära söö, sul hakkab kõht valutama jne..." Aga olen sellest loobunud nüüd. Kui ikka suur laps ka nii teeb - ju siis on hea ja vahel vaja. Kõigest ei peagi aru saama. ;)

Aga täna pakun välja ikkagi ühe väga kindla peale mineva retsepti, arvestades laste soove - eriti, mis puudutab pidulaua valikuid.


Valge šokolaadi muffinid


12 tk


12 paberist muffinivormi
3 muna
115 g taluvõid (lase toatemperatuuril pehmeneda)
100 g suhkrut (soovi korral toorsuhkrut või muud tervislikumat suhkrut!)
1,25 dl piima
190 g sõelutud nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vaniljesuhkrut või -ekstrakti
80 g valget šokolaadi

Eelsoojenda ahi kuni 160 kraadini. Aseta muffinipanni õõnsustesse valmis paberist muffinivormid. Klopi munad kergelt lahti, lisa pehme või ja suhkur ning klopi või mikserda, kuni segu on hele ja kohev.

Lisa piim, küpsetuspulbriga segatud jahu, vanilje ning sega korralikult ühtlaseks. Sulata šokolaad ettevaatlikult kuumal veevannil (aseta kauss šokolaaditükkidega kuuma veeauru kohale, ära vett päris keema lase ning jälgi, et kauss kataks piisavalt tihedalt veega kastruli - vastasel juhul võib veeaur sattuda šokolaadi sisse ja muuta segu tükiliseks).

Jahuta šokolaadi veidi ja vala siis ka see segu hulka. Klopi või mikserda madalal kiirusel ühtlaseks.

Jaga tainas vormidesse ning küpseta ahju keskosas 20 min või rohkem, kui tunned, et see on vajalik. Jahuta pärast ahjust välja võtmist koos vormiga restil, mõne aja pärast tõsta pabervormid ahjuvormist välja ning aseta veel restile jahtuma.

Kui muffinid seisavad niisama ja ootavad söömist, siis on need parem rätikuga kinni katta, et nad pealt väga kõvaks ei läheks. Samas - isegi kui see juhtub, ei kannata maitseomadused sugugi.

Täiskasvanute jaoks vihje: eriti maitsvad on need kohvi sisse kastetuna ;), lapsed saavad sama teha näiteks piimaga.

Kui sööjate sihtgrupp oomulikult võib soovi korral lisada muffinite sisse näiteks marju või peale pritsida / tõsta mütsiks kohupiima-vahukoore tupsu!


teisipäev, 7. juuni 2016

Ingveri-rosina rukkileib ja Ayurveda vol 5



Mul on puhkus oma igapäevatöölt. Juba alates 1. juunist. Täna kratsisin kukalt ja juurdlesin, et mida ma siis nüüd selle nädala jooksul teha olen jõudnud. Noh olen täitnud paar toidutellimust lisaks katsele veidi rohkem magada kui tavaliselt. Aga peaaegu mitte midagi nendest asjadest, mida ma suure hooga planeerisin enne puhkusele jäämist, pole ma küll teha jõudnud. :D Ei tea, kas teistel on ka nii? Samas olen teinud hoopis selliseid asju, mida enne üldse ette ei kujutanud. Näiteks on mu lapsel uus sõbranna, kes on temast 5 aastat vanem. Minu tips on 2 ja tema sai nüüd 7. Ja kujutage või ei - neil on koos nii fantastiliselt tore. Nendega olen palju mõnusaid hetki veetnud! Aga järjekordne kinnitus on selle kohta küll, et plaane ei maksa teha. ;) Sest kõik need uhked tordid on küll tegemata, mis plaanis olid ja terve hulk pilte on töötlemata ning mitu-mitu postitust pärast tänast ootab oma järge, et üles panna. Aga siiski - haarame härjal sarvist. Leiba peab ju ikka sööma ja nii ma teda aeg-ajalt ikka küpsetan. Seekord magustajaks vaid mesi ja maitseandjaks ingver. Mesi leiva komponendina muudab veidi ka leiva iseloomu ja struktuuri. Leib on vähem nätske, muredam, kuid säilib ka kauem värskena. Rosinad veel pealekauba ning loomulikult ka mahejahu (loomulikult Loodusvägi oma). Pärast retsepti kirjutan veidi ka oma Ayurveda-teemalist seeriat edasi. Jälgib see, keda asi huvitab!


Minu väike Bianca sõi seda meeleiba nii, et määris veel mett peale ka, nagu piltidelt näha! :)


See on küll üsna ebaharilik, kuid omaenda pere tarbeks küpetan ma leiba tihtipeale ühe pätsi kaupa. Kui oled harjunud teisiti, siis lihtsalt mitmekordista vastavalt kogused.

Mahe ingveri-rosina täistera rukkileib meega


700-800 g päts


3-4 spl head juuretist
4 dl sooja vett
300 g täistera rukkijahu
300 g täistera nisujahu
0,5 dl tumedaid / punaseid või 1 spl heledaid (neid on väga vähestes kohtades saada)
1 tl soola
3/4 tl kuivatatud ingverit
4 spl mett
3 spl pähkliõli (mina kasutasin sarapuupähkli õli, mis ostetud Selveri Gurmeest)
1-2 dl rosinaid (kasutasin segamini nii kollaseid kui tumedaid)
3 spl purustatud või hakitud maa- või sarapuupähkleid


Sega juuretis sooja veega, lisa juurde ca 200 g rukkijahu, sega ühtlaseks ja lase soojas kohas rätiku all käärida kuni 12 h. Vähemalt 6 h ajab ka asja ära, aga siis ei tule leib nii iseloomulikult mõnus hapukas. Kes teab samas - mõnel ehk just nii meeldibki.

Siis eemalda järgmiseks korraks mõned lusikatäied juuretist ja säilita see külmas nii, et ka veidi õhku käiks läbi (praokil kaanega karbis vms).

Sega käärinud taignasse sool, õli, mesi, ingver ja hakka vähehaaval jahusid lisama. Nisujahu võiks olla eelnevalt segatud rosinatega, et rosinad satuks taignasse ühtlasemalt. Sega esmalt puulusikaga, siis sõtku julgelt ja mõnuga kätega. Võid käed enne märjaks teha, et nii väga külge ei kleepuks. Eks ta lõpuks kleepub ikka, aga see ongi leivateo rõõm. :)

Vormi ümar päts ja aseta küpsetuspaberiga kaetud plaadile või tõsta tainas kandilisse leivavormi, mis on eelnevalt õlitatud. Puista üle pähklipuruga (tihedalt) ja silu märgade kätega päts ilusaks. Kergita soojas kohas veel kuni 6 h või ahjus 45 kraadi juures 1 - 1,5 h. 

Siis keera ahi 225 kraadi juurde (kui ahi on väga loid, kergita kõiki minu poolt pakutud kraade 20-25 kraadi võrra). Lase ahi eelsoojeneda. Küpseta pigem alt ja ülevalt režiimiga leiba, kui näiteks pöördõhuga. Pane ahju põhja ka kuumuskindla vormiga vesi, et ahjus oleks küpsetamise vältel piisavalt veeauru.

Küpseta: 225 kraadi juures 10 min / 200 kraadi juures 10 min / ja 175 kraadi juures 40 min.

Küpsetamise lõppedes võta leib kohe ahjust välja, pintselda sama õliga, mida kasutasid taignas ning keera niiskesse rätikusse rahunema ca pooleks tunniks.


Siit edasi kirjutan veidi taas Ayurveda tarkustest. Täna oleme jõudnud omadega kapha kehatüübi tasakaalutuse tekkimise kirjeldamiseni. Kellel eelnevad sissejuhatavad postitused on kahe silma vahele jäänud, siis need leiab järjest siit: 

Kapha tüüp on kõige rahulikum, stabiilsem ja raskemini tasakaalust välja aetav dosha. Nad on tugeva tervisega, kuid ka neil on omad nõrgad kohad - eriti külmetushaigused, kurgu-, nina- ja kõrvahaigused. Seega on loogiline, miks lapsepõlves on kõikidel inimestel kapha rohkem esil, isegi kui inimene ise on hoopist teist tüüpi. Lapsepõlv on kapha aeg, samuti nagu aastaaegadest esindab seda vesine üleminekuaeg - kevad ning ka soojapoolne niiske talv. Kaphad on aeglased, mugavad ja meelsasti ka laisad, seega tugeva tasakaalutuse puhul võivad nad ka muutuda täiesti loiuks. Nad on heasüdamlikud, kalduvad tihti vormikusele või priskusele, tugeva omamisvajadusega, kahe jalaga maa peal, hoolitsevad või naiste puhul väga emalikud. Armastavad pigem harjumuspära, mitte muutusi. Terviseprobleemid esinevad peamiselt kaaluprobleemide, suhkruhaiguse, allergiate, kopsu- ja ninakõrvalkoobaste haiguste näol, kuna kapha tüübile on omane liigne lima tekkimine organismi ning sellest tulenevad probleemid. Seetõttu on sellele kehatüübile kõige paremini näidustatud tänapäeval moodsad piima- ja nisujahuvabad dieedid. Ayurveda kohaselt teised kehatüübid neid sel määral küll järgima ei peaks. Ka kapha võib mõõdukalt tegelikult süüa kõike, kui ta teab, kuidas oma kehatüüpi tasakaalustada. Kõige paremini aitab seda teha mesi.

Kapha kehatüübi tasakaalutuse sagedasemad põhjused:
  • tõsine või pärilik kaaluprobleem, pärilik suhkruhaigus, allergiad, rasvumine
  • suur kaalutõus, sellest tulenev depressioon
  • liigne suhkru, soola, rasvaste ja praetud, raskesti seeditavate toitude ning piimatoodete tarbimine (eriti juust, piim, jäätis)
  • olete olnud stressiseisundis ja reageerinud sellele endassetõmbumisega, mis paneb end tundma kõrvalejäetuna
  • liigne asjade omamine, varumine, säilitamine
  • teistega suheldes käitumine sõltuvana või ülihoolitsevana
  • rohkem kui paar päeva järjest hommikul kaua magamine
  • külm, niiske või lumesajune ilm (tüüpiline talve- ja kevadilm)
Tasakaalutuse süptomid võivad olla järgmised:
  • tuimus, vaimne inerts, uimasus, depressioon
  • liigne kiindumus kõigesse kaduvasse
  • viivitamine, põikpäisus, aeglased liigutused, ülemagamine, unisus
  • omamiskirg, võimetus muutustega leppida, ahnus
  • kõrge kolesterool, liigeste lõtvus või valud, raskustunne jäsemetes
  • vedelikupeetus kudedes, sagedased külmetushaigused, külma ja niiskuse mittetalumine
  • suhkruhaigus, rögaeritusega köha, kurguhaigus
  • kahvatu nahk, kaalus juurdevõtmine, tsüstid ja muud kasvajad
  • allergiad, kopsuturse, ninakõrvalkoobaste ummistus, nohu
Järgmistes Ayurveda-teemalistes postitustes hakkame tasakaalu taastama!









pühapäev, 5. juuni 2016

Pruuni juustuga (Norra Brunost) väikesed pannukad ja mõtteid sellest, kuidas võiks blogida


Ma olen seda blogi nüüdseks hetkeks pidanud täpselt 9 kuud. Täpselt niikaua, nagu üks laps ilmale tulekuks jõudu kogub, eks ole. Uskuge või mitte, ma tunnen, et kuigi ilmale on ta muidugi juba ammu tulnud - muidu te ei saaks teda lugeda - siis väikest muutust ja edasiliikumist vajab ta küll. Minu ettekujutus oli tegelikult algselt midagi ähmaselt veidi teistsugust. Mitte retseptide ega kogu kontseptsiooni osas, aga pigem postituste sisu osas. Ma tunnen, et olen tahtnud ja tahan ka edaspidi veidikenegi rohkem ka muust kirjutada kui ainult toidust. Näiteks, et mis mul täna juhtus ja mis mõtteid mul selle kohta tekkis. :) Keda huvitab, see loeb. Keda mitte, see vaatab retsepti ja toidujuttu. Keda ka see ei huvita, see ilmselt siia lehele ka ei satu või mis. Sel samal põhjusel mulle nii väga meeldivad näiteks nii Silja kui ka Olga blogid:
http://siljafoodparis.blogspot.com.ee/ ja http://www.olgainkitchen.com/ - sest neil on alati seal mõnusat, huvitavat ja humoorikat "hoopis-muul-teemal-juttu" ka lisaks toidublogi kohustuslikele juttudele. Võimalik, et ma ei oskagi nii hästi kirjutada, aga väljendada oma mõtteid tahaksin ma ikka ja kus mujal oleks selleks parem paik, kui omaenda avalik päevaraamat. Nii et meeldib see teile või mitte, ma hakkan seda tegema. Seni olen pikemalt heietanud Ayurveda teemadel ja see jutuseeria pole ju veel ka lõppenud. Aga lihtsalt igapäevastel elulistel teemadel tahaks ka rääkida - kes või mis rõõmustas, kes või mis vihastas või koguni inspireeris - ja kuidas see kõik juhtus. Raamatu kirjutamise unistus on mul ju juba aastaid, minu lähimad sõbrannad ja mees teavad seda hästi. Miks ma siis seda kohe tegema ei hakanud? Vastus on puhas klišee... aega ju kunagi pole!!! - tahaks nii väga kirjutada ja jagada üht-teist, aga samas on vaja retseptidest ja toidust ka kirjutada ja issand jumal... kell on juba jälle 00:00 läbi...... ja nii ta läheb. Võib-olla ma jagan siin neid uusi lubadusi nii uljalt selletõttu, et mul hakkas puhkus? ;) Kes teab. Aga võib-olla on mu elus tõesti toimumas muutused, sellest lähemalt edaspidi, püsige lainel!


Pildid aga vihjavad vaikselt, et täna tuleb vist juttu pea kõigi lemmikutest - pannkookidest taaskord. :) Seekord põhjamaises võtmes, sest tegin klassikalisi Norra väikseid pannkooke "lapp"e, mida serveeritakse tihti karamellimaitselise magusa ja rammusa pruuni juustuga.

Väikesed pannukad magusa juustuga


Vähemalt 20 tk


2 muna
1 kuhjaga spl suhkrut
2,5 dl paksu rammusat maitsestamata jogurtit + 2,5 dl piima, segada
1 kuhjaga tl söögisoodat
5 dl nisujahu
rasvainet praadimiseks
3-4 küpset banaani
Hapukat moosi (nt mustsõstra)

Klopi käsitsi vispliga suhkur ja munad. Lisa sooda ja piimaga segatud jogurt. Sõelu sisse jahu, sega ühtlaseks ja lase seista 10 min.

Kuumuta õli pannil keskmise ühtlase kuumuse saavutamiseni ja hakka praadima kooke. Tõsta kuumale pannile supilusikatäied, jättes väikesed vahed ning prae mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Serveeri Norra Brunost'iga, erinevate moosidega ning viilutatud küpsete banaanidega. Need viimased koos hapuka moosi ja tugevamaitselise juustuga koos annavad veel erilise maitseelamuse!