laupäev, 16. juuli 2016

Kuusevõrsepulbriga jäätisekokteil


Tänane laupäev on peamiselt lapsega õues möödunud. Isegi toidu pildistamise võtsin täna rõdul ette ja mõtlen, et seda võiks edaspidigi katsetada, ehk isegi veidi põhjalikumalt. See muster, mis tekib päikesekiirte langedes rõdupiirde bambusroo vahelt läbi, tekitab kena efekti.

Olen varemgi Chaga superfood'e oma retseptides kasutanud. Seekord on teemaks pastelselt heleroheline kuusevõrsepulber, mis pakatab toitainetest. 300 g värskeid kuusevõrseid kulub 30 g külmkuivatatud pulbri saamiseks. Külmkuivatamine, mis on Chaga toodete võtmetehnoloogia, säilitab aga taimede maitse, lõhna ja toiteväärtuse parimal võimalikul viisil.

Aga et mitte liiga tervislikuks muutuda, sisaldab see smuuti ikka veidi patust jäätist ka. ;)

Jäätisekokteil kuusevõrsepulbriga


1 korralik blenderitäis


7 dl ananassimahla
2 dl kookospiima
240 g meelepärast koorest vaniljejäätist
4 tl Chaga kuusevõrsepulbrit
kaunistamiseks: hooajalisi marju (minul õnnestus saada metsast värskeid mustikaid!)

Lase jäätisel veidi toatemperatuuril pehmeneda ning siis blenderda kõik koostisained. Vala klaasidesse ja kaunista marjadega (või ka näiteks hoopis riivitud kookosega!) Kui kokteil jääb blenderisse kauemaks seisma, siis pead enne serveerimist uuesti läbi blenderdama, vastasel juhul vajub mahl põhja ning jook muutub kihiliseks.





reede, 15. juuli 2016

Suhkrulilled


Suhkrulillede kohta olen eilse päeva jooksul juba igasugustes kanalites infot jaganud, sest ma olen neist lihtsalt hetkel nii ekstaasis. :) Armsa ja hubase Seikluskohviku http://www.seikluskohvik.ee/ juhataja Marika Sinkkonen õpetas nö. eratundidena paari intensiivse päeva jooksul mind ning veel üht tublit neiut Pärjat põhjalikult neid meisterdama ja edasi toimetasime juba ise ning "vabrik" tootis siis kokku 22 roosi (11+11).


Selliseid filigraanseid suhkruroose kasutatakse peamiselt peolaudade ning pidulike tortide kaunistamiseks. Teha võib lilleseadeid, sättida need tordile, tordi kõrvale vms. Olen äärmiselt õnnelik nende järjekordsete uute oskuste eest ning kuna koolitusi on tulemas veelgi, siis tundub, et vägisi kipub minust saama tordimeister. Hetkel ma end selleks veel ei pea, sest häid tegijaid on mitmeid ning hindan nende tööd väga, ise aga ei oma selles vallas veel piisavaid kogemusi. Praegu olen vast pigem cheese-cake meister, sest neid oskan vist küll igal kujul ja asendis teha. :D


Säärane lillede nokitsemine on aga käsitöö nagu iga teine ja vaevalt, et keegi neid üldse raatsib ära süüa - pigem jäetakse mälestuseks, pannakse vitriinkappi vms. :) Lilli plaanib Helena's Bakery nüüd voolida jätkuvalt ka edaspidi ning kui on soov ka enda pidulikule lauale neid asetada, siis tuleb vaid minuga ühendust võtta. 


neljapäev, 14. juuli 2016

Lahtine munapirukas porru ja juustuga

Mul on üks üsna retro kokaraamat, mille omal ajal tõi mulle Inglismaalt minu noor tädi Lilian. Seal on sellised vanaaegsed inglise toekad taluretseptid. Raamatu pealkiri ongi "Favourite Farmhouse recipes". Naudin vahel sellist comfort food'i väga ja ka täna sain sellest raamatust idee.



Kaubandusvõrgus aga on saadaval nüüd seemnetega lehttainas. See meeldis mulle väga selle piruka põhjana. Maitserikkam kui tavaline pirukapõhi ja loodetavasti nõks tervislikum ka.

Juustukatteks kasutasin Apetina juustukuubikuid õlis, mis maitsestatud päikesekuivatatud tomatiga. Järelejäänud maitseõli kasutasin värske rohelise salati peale. Serveerimiseks sobiks ka väga hästi näiteks mõni särtsakas chutney!

Munad lahtiselt pirukale lüüa, nagu praeks lihtsalt härjasilmi pannil, on minu meelest hästi lahe idee. :) Näeb atraktiivne välja ja maitseb ka. Mina pean ütlema, et küpsetasin lausa veidi üle või siis ehk kasutasin liiga kõrget kuumust alguses. Idee järgi oleks võinud need munad keskelt ju tegelikult vedelaks jääda. Samas, kui ahjus alt ja ülevalt režiimiga küpsetada, siis on see vist päris raskesti saavutatav. Ainult alt ma ei tahtnud ka küpsetada, sest soovisin ikka näha ka pealtpoolt ilusaid krõbedaid pirukaääri. Seega ma arvan max 175 kraadi juures 20 minutit on OK. Eks jälgi ja vaata ise, mis seis on küpsetamise jooksul ja vajadusel timmi soojust või aega.


Lahtine munapirukas porru, juustukuubikute ja parmesaniga


26-cm läbimõõduga vorm


1 pakk Mantinga seemnetega täistera-lehttainast
1 väike porru
1 karbike Apetina päikesekuivatatud tomatitega juustukuubikuid õlis
3 spl peenelt riivitud parmesani
4 öko- või lihtsalt vabakana muna
musta pipart, soovi korral veidi soola (mina lisasoolast loobusin nagu tavaliselt mul kombeks soolaste koostisainete puhul
näpuotsatäis värskelt riivitud muskaatpähklit

Säti ahju temperatuur 175 kraadi juurde.

Aseta vormi põhjale küpsetuspaber, kinnita servad, lõika ära liigne paberi äär ja vooderda vorm seespoolt taigna tükkidega. Tainast eraldi veel rullida pole vaja - ristkülikute paksus on täitsa paras. Vajadusel lõigu tükke sobivaks, et saaks neid asetada ühtlaselt üksteise kõrvale ümmargusse vormi. Säti need nii, et pirukale jääksid kõrged servad, mida hiljem äärtest piruka peale voltida (vt ülalt pilti).

Haki porru väga peenteks viiludeks ning puista tükid põhjale. Lisa nõrutatud juustukuubikud, ülejäänud õli kasuta hiljem värske salatilisandi maitsestamiseks.

Raputa või jahvata veskist musta pipart ning löö põhjale lahtise käega ühtlaselt 4 sektorisse lahti munad. 1-2 muna võib vabalt katki minna ka, sest mõni sööja ehk armastab oma muna süüa just nii, mitte härjasilma kujul. :) 

Raputa siis ka parmesan roale ning riivi mustkaatpähkel.

Küpseta kuni 20 minutit - kui tahad täitsa vedelat muna, siis ka vähem, aga siis ei pruugi tainas mõnusaks krõbedaks läbi küpseda.

Kui Sul on, siis serveeri Jamieoliverlikult rustikaalselt lõikelaualt või muult selliselt stiilipuhtalt aluselt, eriti hea, kui see on veel võimalikult kulunud ja pragunenud! :)



kolmapäev, 13. juuli 2016

Müük väliüritustel - uus ja põnev kogemus!

Minu küpsetusäri Helena's Bakery, mis tegelikult kasvas välja sellestsamast blogist siin :) on suvel hakanud vaikselt hoogu koguma. Olen täitsa ekstaasis kogu sellest asjast.:) Näiteks valisin välja mõned suveüritused, kus kaasa lüüa ja oma tooteid pakkuda. Esimene neist oli tegelikult juba ära - Kalamaja hoovikohvikute päev, järgmine toimus aga alles sel laupäeval ja seekord oli tegemist lausa suure suvelaadaga, Laulasmaa omaga nimelt. Laat oli suur, aga toidupakkujaid üsna vähevõitu, seega ma arvan, et minu telgikesel oli seal täitsa sobiv koht. Ilm oli üle mõistuse ilus ning rahvast voolas läbi palju.


Ilma mu elukaaslase Keijota poleks aga ei see ega ka tulevased suveüritused üldse realiseerunud, sest tema kinkiski mulle suure ilusa sinise telgi ja kõik muu, mis sellega kaasas käib. Müümas oli abiks mu kallis ema ning soolaste pirukatega aitas kaasa ämm. Suureks abiks oli sõbranna Kelli, kes toimetab ettevõtmisega Minualbum - toodab käsitööna erinevaid trükitavaid turundusmaterjale nii tekstiilile kui paberile/papile. Tänu sellele arvasid pooled külastajad, et Helena's Bakery on juba toimiv kohvik ning uurisid, kus see võiks asuda. :) Visuaalne pool sai palju kiita! Ning õnneks tulid mõned ringiga tagasi ka, et uued ampsud põske pista, seega võib loota, et ka maitseelamus ei jäänud alla. Siit pildigalerii ja allpool kirjutan juba järgmisest üritusest edasi, milleks on Peetri iganädalane taluturg.












Ning juba 2 päeva hiljem, sel esmaspäeval, proovisin müügikätt Peetri iganädalasel taluturul. Ilmaga läks ikka kohe väga nihu, seetõttu ma müügihetkest head pilti ei saanudki, aga ülevaate sellest, mis ma seal pakkusin, pildistasin ikka üles - neid saab näha allpool. :) Kasutasin loomulikult nagu ikka ohtralt Loodusvägi mahejahusid, ilma milleta ma oma köögikappe üldse enam ette ei kujuta. 

Banaanileiva puhul kasutasingi siis seekord hoopis täistera-odrajahu ning peale raputasin ohtralt kaerahelbeid. Originaalretsepti leiad siit: http://sokolaadimaa.blogspot.com.ee/search/label/Banana%20bread
aga pean ütlema, et mina armusin nüüd juba sellesse uude versiooni. :) Lisasin veel ka "kõigi-hädade-vastast-rohtu" kuldkollast ja idamaise hõnguga kurkumit, asendasin tavalise suhkru rafineerimata kuldse graanulsuhkruga ja vähendasin ka selle hulka 1/3 võrra. Tulemus oli 5+! Eeldusel, et odrajahu ikka maitseb muidugi. Natuke banaanimaitselise magusa sepiku moodi tuli. ;) 

Kliendid aga küsisid rukkileiba ka, seega tundub, et järgmiseks esmaspäevaks tuleb juuretisele taas elu sisse puhuda ja võib-olla lisaks krõbeda koorega leivale ka mõned magusamad saiapätsid vahelduseks kõrvale kergitada! :)





reede, 1. juuli 2016

Lahja veiseliha-juustu burks


Burgerit mina pean millegipärast suvetoiduks. Esiteks on kotletti hea grillida - kergelt suitsune maitse annab palju juurde ja teiseks kui käärid burksi näiteks paberisse ja haukad, siis kus mujal sa seda ikka teed kui mõnel suveistumisel või -üritusel. Nojah, tänava peal võib ka muidugi. :)

Kasutades juustukuubikuid, tegin seekord ilusad täpilised burgerikotletid. Kasutasin lahjat veisehakkliha ja juust ise on ka 10%-ne vähese rasvasisaldusega juust basiiliku ja oregaanoga. Et ürte oleks ikka rohkemgi, siis lisasin burgeritaignasse ka kuivatatud rosmariini.

Öeldakse, et burgerikotleti sisse on vaja lisada rasva. Seekord oli aga minu eesmärk teha nimelt hästi taljesõbralikud burgerid, rasva ja mahlasust saab ka kastete ning salatitega veidi juurde timmida. Selleks et burksid kuivaks ei jääks, soovitan taina sisse lisada mõnd tomati baasil kastet või täitsa tavalist ketšupit.

Salati tegin hästi lihtsa, aga samas särtsaka. Lisasin soolakristallidega chillimaitseainet, mida saab ise veskist jahvatada.

Salatiks saab burgeri vahele tegelikult kasutada tõesti, mida iganes külmkapis leidub. Selle retsepti teravat chillit aitab tasakaalustada maha jahutav hapukoor. Ei majoneesi ega mingeid muid kastmeid ma ei lisanud. Ainult veel juustuviil ja ongi voila. :)

Lahjad juustuburgerid vürtsika salatiga


2-3 burgerit (oleneb kui suured teed)


2-3 meelepärast kuklit
300 g veisehakkliha (kui kasutad veel ka delikatesshakkliha, siis on eriti rasvavaene, aga võib ka juhtuda, et jääb veidi kuivaks)
2 spl ketšupit või paksu tomatikastet
näpuotsatäis rosmariini
10 - 15 tk Apetina lahjasid juustukuubikuid või muid meelepäraseid juustukuubikuid
2 hapukurki
pool paprikat
1 tomat
hakitud tilli
2-3 spl hapukoort
Kotanyi või muud veskist keeratavat chillimaitseainet
küüslaugusoola või tavalist soola
2-3 juustuviilu
2-3 suurt salatilehte


Lülita ahi sisse 200 kraadi juurde. Sega kokku kotletitainas. Sega hakkliha ketšupi ja rosmariiniga (mina eraldi soola ei lisanudki, kuna juust ning ketšup annavad soolasust ja kuklile lisatav salat ja juust samuti). Vormi parajad pontsakad kotletid ning suru neisse kelmikad juustutäpid (nagu pildil), aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ca 10-15 min (siinkohal käib see ikka väga tunde järgi minu meelest :)).

Küpsetamise viimasel paaril minutil suska ahju ka saiad sooja. Haki kõik salatiained, jahvata või raputa peale chillimaitseainet ja sega hapukoorega.

Aseta kuumale saiapoolele juustuviil, siis kotlet, ohtralt salatit ning lõpuks salatileht ja teine pool. Ilmselt pead seda burgerit sööma noa ja kahvliga, aga mina haukasin ikka nii nagu peab, et kõik nõrgus lõuga mööda alla. :D Sellisel juhul varu ohtralt salvrätikuid! 

Kuigi üsna lahja, siis piisavalt mahlane on see burger ikkagi!