neljapäev, 25. august 2016

Kiire postitus ja kiire maiuspala!

Mul jäi viimastest torditegudest hästi palju kohupiimakreemi järgi. See on üks tänuväärne toiduaine, sest sellest saab alati mingi mõnusa magustoidu kiirelt kokku keerata. Kasvõi nagu see siin. :) Täpseid koguseid ei anna, need pole nii olulised!


Kamavaht


Portsjonite arv vastavalt sellele, kui palju Sul on parajasti toorainet :)


Kohupiim (või paksem kohupiimapasta või kohupiimaga segatud vedel kohupiimapasta)
Vahukoor (pool kohupiima kaalust)
Mascarpone toorjuust (omakorda ca pool vahukoore kaalust, muidu läheb väga vängeks kogu asi)
Peent suhkrut (juhul kui kohupiim pole magus - maitse järgi)
Vaniljepastat või vaniljesuhkrut või muul kujul vaniljemaitseainet (0,5-1 tl)
Kamajahu (lisa valmis mikserdatud kreemile vähehaaval, pidevalt segades, olenevalt kui tugevat kreemi tahad - arvesta et segu seistes veelgi paisub ja pakseneb)
Moosi (mina kasutasin vaarika)

Vahusta esmalt koor suhkruga, siis mikserda sisse kohupiim, sega kiirelt läbi, viimasena lisa toorjuust ja mikserda ainult veel niipalju kui vaja segu ühtlustumiseks. Vispelda vähehaaval sisse kamajahu kuni soovitud konsistentsi saavutamiseni. Serveeri tassikesse või pokaali - kasuta pritskotti kui Sul on kena spiraali tekitamiseks, aga kena kuhila saab ka lusikaga vormida. :) Pane moos ülalt kenasti alla voolama.

kolmapäev, 24. august 2016

Külluse aeg - august, kõrvitsasupp ja kuhi köögivilju



Hetkel ma istun Viimsi Reval Cafes ja ootan millal saan oma tibule uude lasteaeda järgi minna. See nädal on nimelt harjutamise päevad ja tudule ta seal veel ei jää. Ta saab varsti kahe ja pooleseks ning seni on käinud vaid osalise nädalase koormusega lastehoius. Kuid tänu sellele läheb harjutamine õnneks libedalt vist. Teine suur elumuutus ootab meid ka ees - kolime sellesse kanti, millest oleme juba ammu elukaaslaasega mõlgutanud, nimelt Piritale. Erinevatel asjaoludel liikusime sellest vahepeal kaugemale, mis ei ole üldse halb. Kuna aga Bianca-Chiara sai nüüd koha Merivälja lasteaeda, siis on aeg tegutseda. :) See tähendab seda, et ka Helena's Bakery peab vaikselt kolima hakkama, sest koduköök tuleb ju köögiga kaasa. Kuna aga Tallinn ja kogu Harjumaa on suht väike, siis ei mängi see mingit rolli, olen mobiilne.

Sügis koputab aknale ja seetõttu on aeg hakata värvidest pakatavaid külluslikke roogi pakkuma. Nagu näiteks kõrvitsasupp. Säärast suppi saab väga edukalt teha ka suvikõrvitsast, siis ta ainult ei oma nii kirgast oranži värvi. Selle supi puhul ma ei anna konkreetseid koguseid ega isegi mitte kindlaid köögivilju ei pane paika, sest kasutada võib tõesti kõike, mis on meelepärane ja mis ei oleks liiga roheline, tume või pruun, et tekitaks supile mitteapetiitse värvuse. Oleme loovad! Supi tõhustamiseks kasutasin jällegi juba armsaks saanud Apetina juustukuubikuid küüslaugu ja oliividega ja tripsutasin peale ka oliiviõli.

Kõrvitsa püreesupp juustuga


Soovipärase suurusega potitäis (olenevalt kui palju köögivilju lisad)


Kõrvitsakuubikuid (võid lisada ka suvikõrvitsat)
Porgandikuubikuid
Punast või kollast paprikat
Sibulat (mitte üle ühe)
1 küüslauguküüs
Soovi korral ingverit
Oliiviõli
Vett
1 öko-kanapuljongikuubik 
3 spl hakitud maitserohelist (hästi sobib täiesti tavaline petersell)
Kui soovid võid veel lisada mingeid erksavärvilisi köögivilju (bataat, tomat, millel koored eemaldatud vms)
Peale: juustukuubikuid, extra virgin oliiviõli või sama õli, milles olid konserveeritud juustukuubikud, seemnesegu

Prae kergelt, kuid ära liigselt pruunista, sibul ja küüslauk oliiviõlis, lisa peenelt hakitud ingver ja järgemööda kõik tükeldatud köögiviljad (v.a.tomat, kui seda kasutad - see lisa, kui muud viljad on juba pehmeks keenud). Passeeri läbi, lisa peale kuum vesi ja puljongikuubik, lase keema tõusta. Hauta köögiviljad pehmeks, lisa maitseroheline (ja/või tomat) ning püreesta samikseriga potis (ettevaatust, kuum supp pritsib!) või siis blenderis (ikkagi ettevaatust :)). Serveeri ja puista peale kuubikut, nirista õli ja pudista seemned. Mmmmmm... :)











teisipäev, 23. august 2016

Õunapirukas pärmitaignal ja veidi tordijuttu


Viimases postituses lubasin, et nüüd ei jää enam pikk vahe ja aega hakkab laialt olema. See oli ikka hea nali küll. :) Peaksin teadma ju juba varasemast kogemusest teises valdkonnas, et kui üritad oma isiklikku uut äri käima lükata, no siis ei ole kohe üldse enam aega. Sest lisaks enda harimisele, koolitamisele, toodete katsetamisele, tootearendusele, müügile ja turundusele, hindade nuputamisele ja lugematule hulgale muudele tegevustele on vaja tegeleda ka köögi koristamisega ja torditäidiste maitsmisega! :D Aga uskumatult lahe on küll. Hirm on naha vahel ka, et mis sellest kõigest nüüd välja tuleb, aga soov tegutseda on sellest kordades suurem. Ja vaikselt hakkab looma.

Tordinduse vahele tekkis vastupandamatu soov tekitada üks lihtne retro õunapirukas. Nagu kellegi vanaema teeks näiteks. Ei ole siin liigselt suhkrut ega rasva, aga mõnus pretensioonitu amps on ikka. Ja õunakuhilad tuleb ju realiseerida.


Retsept juba allpool, aga natuke ka ülevaadet, et mida muud ma siis vahepeal teinud olen? Tulin töölt ära nagu kirjeldatud juba eelmises postituses ja sukeldusin ülepeakaela tordimaailma. Läbisin Marika Sinkkonen'i 3-päevase edasijõudnud taseme tordikoolituse  Seikluskohvikus (esimese läbisin juba kevadel ja suhkrurooside oma juunis) ning hakkasin vähehaaval tulevikuplaane pidama ning ka tellimustöid täitma. Süda endal  küll vähe puperdab sees, et kuidas ma suudan nende kõigi suurepäraste meistritega konkureerida, kes meil siin eesti tordimaastikul figureerivad. Eks seda ilmselt tuleb võtta nii, et ma ei pürgigi kõigiga konkureerima, pigem ilmselt kõik eristuvad millegagi ja kõigil, kes oma tööd südamega teevad, on mingi oma käekiri, mis nimelt kellelegi kõige rohkem meeldib. Kui ma veel kinnisvara müüsin, siis oli meil ka seal oma ringkondades kõnekäänd: igale asjale on ostja olemas, ta tuleb lihtsalt ära oodata. :) Usun, et see kehtib ka kõikjal mujal. Ja ptui-ptui-ptui üle vasaku õla - seni on tagasiside küll vaid positiivne olnud. Mitte et ma eriti suurt midagi teha oleksin jõudnud muidugi! Ideid ainult on hirmus palju. :D Aga igal juhul panin ka siia blogisse üles eraldi alajaotuste alla nii hinnakirja kui portfolio lehed. Ja fb-leht Helena's Bakery loomulikult elab juba mõnda aega oma elu. Aeg-ajalt ma muudkui kriitiliselt kustutan sealt üht-teist ja... :D Juurde lisan uut ja värsket muidugi ka.

Nüüd aga siis selle lubatud retsepti juurde!

Õunapirukas pärmitaignal


1 ahjuplaaditäis


TAIGEN
50 g pärmi
175 g taluvõid
2 dl piima
1 vabakana muna
1 dl peent suhkrut või heledat siirupit
ca 8 dl nisujahu

TÄIDIS
6 õuna
2 tl kaneeli või vaniljesuhkrut
2 spl tumedat muscovado suhkrut
Peotäis mandlilaaste

SERVEERIMISEKS
vaniljejäätist või kaneeliga maitsestatud vahukoort või vaniljekastet

  1. Murenda pärm taignakausssi. Sulata või, lisa piim ja soojenda ca 37 kraadini. Kalla vedelik taignakaussi ja sega kuni pärm on lahustunud.
  2. Lisa kõigepealt muna, siis siirup või suhkur ja suurem osa nisujahust. Sõtku tainast ja lisa vähehaaval jahu, kuni tainas muutub elastseks ja tuleb käte ning kausi küljest lahti. Lase kerkida rätikuga kaetult soojas ja tuuletõmbuseta kohas umbes 10 minutit.
  3. Eemalda õunte südamikud ja viiluta või tükelda õunad.
  4. Määri võimalusel kõrgema servaga ahjuplaat rasvaga. Sõtku taigen jahuga ülepuistatud laual läbi. Rulli taigen veidi suuremaks kui ahjuplaat ja tõsta see ahjuplaadile.
  5. Lao õunalõigud vaheliti või puista tükid veidi kaootilisemalt taignale (oleneb, milline stiil sulle meeldib!) Suru lõigud taignasse nii sügavale, et need küpsemise ajal taignast välja ei kerkiks.
  6. Puista õuntele kaneeli või vaniljesuhkrut ja muscovado suhkur ning mandlilaastud. Lülita ahi sisse ja keera 200 kraadile (ülevalt ja alt) ning lase koogil  rätikuga kaetult kerkida veel umbes 20 minutit.
  7. Küpseta kooki ahju keskosas 15-20 minutit, kuni pind on kenasti pruunikas ja ääred küpsed.
  8. Serveeri vaniljejäätisega või kaneeliga maitsestatud vahukoore või vaniljekastmega.

teisipäev, 9. august 2016

Kõik on uus juba augustikuus!



Nii pikka vahet polegi vist mul blogipostituste vahele jäänud. Aga sellest pole üldsegi hullu, sest varsti võib avaneda vastupidine olukord, et saan ikka kohe väga palju kirjutada. :) Ma ühesõnaga võtan nüüd lõpuks ette ühe peadpööritava sammu - tulen oma seniselt igapäevatöölt kinnisvarast täiesti ära. Ja mis ma tegema hakkan? Aga no mis te arvate, kokkama ja küpsetama ilmselgelt. :)

Hakkan oma armsa Helena's Bakery'ga tegema peolaudade ning ürituste tarvis tellimustöid ja blogi pidamine jääb siis endiselt nagu toetavaks tegevuseks, mida ma lihtsalt nii väga naudin. Loodan aga, et selle tegevuse maht ikka arvestatavalt suureneb ja kvaliteet ka paraneb. 

Vabakutseliseks hakkan niisiis. Mõtlete, et olen hulluks läinud? Oh ei :) esimest korda elus teen ilmselt sellise tööalase otsuse, mis ei ole tõugatud materiaalsetest ootustest ega muust taolisest maisest, vaid ainult puhtalt oma kirest ja südamesoovist. Küllap siis kõik ka sujuma hakkab. Vähemalt targad inimesed, kelle arvamus mulle korda läheb, arvavad küll nii. Ja häid ning maitsvaid asju jäävad inimesed armastama igavesest ajast igavesti, nii et usun sellesse 100%. Ja üleüldse - peaasi on ju olla õnnelik. :)

12.08 ongi minu viimane tööpäev "eelmises elus" ja algab uus peatükk selles elus, mis tasapisi on sisse juhatatud tegelikult juba selle blogi loomise alguspäevadest saadik. 

Juhhhhuuuu, elagu põnevad muutused! :)


Fotod: FoodiesFeed.com